laupäev, 26. detsember 2015

Jõulud ja külmetushaigused

õhk  +23, meri +23

  Praegu on aasta külmim aeg. Ka jaanuar ja/või veebruar võivad olla külmimad kuud. Eks näe, kuidas sel aastal. Kuigi plusskraade on veel piisavalt, puhub jäine põhjatuul, tihti tugev tuul 6-11 m/s. Hotellide randades on kõiksugu seinu ja tuuletõkkeid- seal oleks päris hea. Aga seda 1-2 dollarit iga korra eest ei taha välja käia ka rikkamad talvitujad, nii me siis kasutame linna ainsat tarastamata lagedat merekallast. Päike on küll erevalge, ei saa silmigi lahti hoida. Aga kiirgus on tänavu ebameeldivalt tajutav, läbib kogu organismi ja tekitab mõnedel päikesepiste, ka minul. Sinna lisandub tihtipeale talvine külmetus- nii kohalikud kui välismaalased põevad praegu: köhivad, aevastavad, lamavad palavikus... Läbi majaseinte on kuulda pidevat kroonilist köhimist.
 Soojaga harjunud kohalikud kannavad enamasti pakse talveriideid, traditsioonilist galabeejat kandvad mehed kannavad nüüd tumedat paksu galabeejat ja suurt paksu salli peas. Teevad õhtuti- öösiti õues lõket- nad ju ööinimesed ja suhtlemismaaniaga.
  Õnneks on apteekides haritud proviisorid (kui nad parajasti pole enda asemel leti taha jätnud suvalist inimest), ja medikamendid odavad.
Jõulupühi siin kohalikud moslemid muidugi ei pea, välismaalaalastele on poodides Hiina läikivaid kaunistusi saada, vahel kopti pered kaunistavad oma kodu juba alates 20. detsembrist, kuigi nende kui õigeusklike jõulud on 7. jaanuaril. Küll tahaks teada, kas nende kiriku pidulikul jumalateenistusel pakutavas veinis on ka mõni kraad alkoholi? Igatahes mõnes poes müüdav kloostri vein pidi olema alkoholivaba.
Kõigil soovijail on lihtne osta kohalikku veini, -džinni ja -õlut. Kohvikutest ja ka hulgilaost.
  Kuigi ka venemaalaste jõulud on 7. jaanuaril, nende pidutsemine-joomine käib ka igal muul põhjusel. Sel aastal on Egiptuse ja Türgi reisid turismigruppidele keelatud, siia tullakse palju vähem, ja liinilendudega. Seega ei peaks tänavu kesklinnas purjus inimesi eriti olema.
Siinsed tuhanded kohapeal elavad välismaalased tunnevad end turvaliselt.
 

neljapäev, 17. detsember 2015

Riigiasutused

õhk +24, meri +24

 Rannas käimise vahepeal tuleb ka asjaajamistega tegelda.
Käisin Elektrivõrgus, et järjekordselt üritada vägisi elektri eest maksta. Siin ju selline süsteem, et peaaegu iga järgnev 100 kwh on eelnevast ligi poole kallim. Seega tekib riigiasutusel kiusatus mitte küsida raha igal kuul, vaid harvem. Ja kui "unustavad" kauemaks, on summad paisunud muinasjutulisteks.
Asutus ise on nagu sajand tagasi- tohutult ametnikke, kuhjad dokumente laudadel ja põrandal- kappides, arvuteid 30 ruumi kohta vaid 2 tk ja needki paarkümmend aastat vanad. Ametnikud suitsetavad, söövad- joovad otse oma laua taga. Aga töövahendiks on neil enamasti vaid pastakas ja suur paks kaustik! Tolmukihid on ruumides kõikjal- koristajate asemel saavad palka mingid muud inimesed. Lettidelt nühivad ju kunded tolmu maha oma küünarnukkidega, milleks koristada...
Ei saanudki teada, kas olen võlgu, või on mul ettemaks.

Seejärel käisin Telefonivõrgus, kuna telefonijuhe on aegunud, päikesepaistel katuseid ja seinupidi loogeldes kannatanud ja mitmest kohast paigatud, juppidest kokku liidetud- selline ei kannata ruuteriga normaalset neti püsiühendust. Eelmisel aastal oli juhe uuem, nett palju parem ja kiirem. Kuutasu aga tänavu kõrgem! Muidugi saadeti ühest kohast teise, lõpuks lubati järgmisel päeval montöör saata. Keda aga pole seni tulnud, on montöör.

pühapäev, 6. detsember 2015

Teemapargid

Õhk +24, meri +24

Kairo ümbruses on mitmeid moodsaid teemaparke.
Ka Hurghada lähedal on nüüd uusi teemaparke.
30 km siit, mägede ja kõrbe piiril, asub Seikluspark, nagu neid nii Eestis kui mujal leida võib-  Kaljuronimine, köitel asuvad sillad jne.  www.adventureparkegypt.pl
 Mini Egypt Park asub sissesõidul Makady Bay`sse. Siia on koondatud kõik tähtsamad Egiptuse vaatamisväärsused mõõtkavas 1:25. Giza püramiidid, Abu Simbeli ja Luxori templid, Tahriri väljak Kairos jt.
www.miniegyptpark.com
Makady Bay juures on ka uus uhke Delfinaarium, koos mereloomade show`ga.

Sandcity. Asukoht Hurghadast lõunas, Qesm.
Jaguneb 2 teema vahel: ajalooline osa koosneb 22 liivaskulptuurist ja 6 reljeefist. Fantaasia osa 20 skulptuurist ja 11 reljeefist (peamiselt populaarsete multifilmide teemadel).
www.sandcity-egypt.com
Hiljuti teatas Egiptuse president Al-Sisi, et Egiptuses rajatakse 3 uut linna: uus-Kairo (uus pealinn), Alamain Vahemere äärde ja Punase mere äärde Galala. Kõik need on ultrakaasaegsed, öko ja lux, Saudide ja muude rikaste riikide kaasfinantseerimisel.

teisipäev, 24. november 2015

Hurghada parim kinnisvarakompleks

õhk +28, meri +26

Kenzybeachresort on parima mõeldava asukohaga ja parima kvaliteediga varstivalmiv kinnisvara Hurghadas. Mere kaldal, aga südalinnas. Peatänava Sheratoni ääres, aga heitgaasid sinna ei ulatu. Tänava poolt kaitseb kompleksi tema enda kõrge kaubandus-teeninduskeskus, ja territoorium ulatub pikalt mere suunas. Hotellide Aqua Fun ja Sea Gull vahel. Veendu ise www.kenzybeachresort.com
Mereäärse (ka palju tavalisema) kinnisvara hinnad tõusevad iga aastaga- see on suurepärane investeering.
Lisaks on see uus ja moodsaim ning tippkvaliteediga, (praeguseks on valminud 70%, st. hoonete karkassid). Kogu vaba ala saab kaetud basseiniga, nii et kõndida tuleb mitte piki hoonete seinaääri, vaid basseini kohale rajatavat silda mööda. Kompleksi esimene hoone valmib 10 kuu pärast. Osta saab ka kompleksi omanike enda poolt võimaldatud järelmaksuga. Ei pea taotlema panga järelmaksu. Sissemaks 10 %.
Korterite suurused on 38- 134 m2. Ruutmeetri hind 1500 USD. Kompleksi vastas üle tee asub fikseeritud (soodsate) hindadega suurpood Cleopatra koos Abu Asheri supermarketiga ja kõikvõimalikud poed- asutused.
Vaade kompleksile peatänava poolt:

teisipäev, 17. november 2015

Olukorrast Hurghadas

õhk +30, meri +27

Olukord linnas on rahulik ja turvaline.
Peale vene lennuki õnnetust Sharm El Sheiki lähedal vene turismigruppe veel ei Sharmi ega Hurghadasse ei lennutata. Tänavad on üsna inimtühjad. Küll aga tulevad venemaalased siia omal käel- teavad väga hästi, et ohtusid pole. Siinsed tuhanded välismaa residendid tunnevad samuti end turvaliselt, elavad oma tavapärast lõunamaa elu- käivad rannas, kauplustes, kohvikutes jne. Politsei tugipunkte on juurde tulnud, aga juba varem, mitte peale lennuõnnetust.
Hotellide täituvus on vene turistide puudumisel väga madal, ja hindasid on alandatud. Saksa ja muude maade lennukid toovad rahvast siia, aga see ei aita eriti hotelle täita. Igal aastal valmib palju kortereid ja maju, nii müügiks kui väljarentimiseks. Ka need on suures osas tühjad. Kummituslinnaks muutumisest aga on asi kaugel- nii tühi see Hurghada ka pole, nii kohalikke kui välismaalasi- elab siin igas rajoonis ja igas majas (ka pooleliolevates).
Kõigi huvides on, et olukord jääkski turvaliseks. Korra kaitsmisele on iga kohalik valmis asuma. Nii oli see ka mõni aasta tagasi, kui oli kaupluserööve. Ka nüüd hoitakse silmad- kõrvad lahti: istutakse ju nagunii iga maja ees aega surnuks lüües. Majade esimene korrus on ametipinnad, sealgi pole esimest seina ees (või ust)- nemadki jälgivad, mis ümberringi toimub. Ka politsei ja sõjavägi on avaliku korra kaitsel usaldusväärne ja oma ülesannete kõrgusel.
Muidugi on ka turistidele mõeldud kauplustes ostjaid vähe. Äriplaani riskid. See- eest kohalikele mõeldud kauplustes ja asutustes on kliente palju. Käisin just Carrefouri hüpermarketis. Importkaubad on kallimad, kohalikud jälle odavamad kui Eestis. Mulle meeldib see kauplus, turg ja Senzo hüpermarket asuvad kaugemal.
Siin on hea elada!

pühapäev, 8. november 2015

Ülistuslaul Punasele Merele

õhk +30, meri +28

Ei saa küllalt, kiites siinset merd. Võrreldes maailma soojade ookeanidega on siin lainetus minimaalne. Seda hirmu pole, et lained taandudes viiks jõuga suplejad kaasa. Või peksaks vees seisva inimese oimetuks.
Siinne soolane puhas merevesi on eriti tervislik naha- ja liigestehaiguste korral. Aga täiendab ka terve inimese organismi mineraalainete varu.
Selliste laevadega saab mereretkele Giftuni (Paradiisi) saarele, umbes 15 euro eest/inimene. Terveks päevaks, koos lõunasöögiga ja snorgeldamispeatustega keset merd. Lihtsalt mere keskele snorgeldama- ujuma saab ka väikeste klaaspõhjaga mootorpaatidega, al. 25 LE/ inimene.
Aga piisab ka lihtsalt kaldalt ujumist alustada. Mask ja toru võimaldavad näha rohkem.
Delfiine kahjuks ranna lähedal pole. Et neid näha, on vaja merele sõita. Ka kalapüügiretki korraldatakse.
Kalu on siin väga palju, ja kõige erinevamaid. Siinai lähedal on ka haisid.
Korallid on Hurghada lähedal hävimisohus: neid vigastavad ankrud, sukeldujad ja reostus. Laevadelt visatakse kõik mittevajalik merre.
Sukeldujatele sobivad kuurordid asuvad Hurghadast lõunas- seal on säilinud rohkem kui Hurghada lähistel. Aga mulle kui snorgeldajale on ka Hurghada piirkond piisavalt mitmekesine ja huvitav.
Pealegi on Hurghada kõigist Egiptuse kuurortidest kõige turvalisem- siin tohib turvamiseks pidada ka sõjaväge, mida Siinail ei tohi.
 Hurghada on kubermangukeskus koos kõigi riiklike institutsioonidega. Ka nende turvamine mõjub üldisele turvalisusele positiivselt.




reede, 30. oktoober 2015

Jälle Hurghadas, talvitumas

õhk +31, meri +28

Mõni päev tagasi oli siin vihm, äike ja torm. Seekord küll mitte tõsisem üleujutus.
Lennujaama taksojuhid olid sama nahaalsed nagu alati, kuidagi sain oma 3 km 3 euro eest sõidetud. Tavataks on mitu korda kallim.
Linn on roheline ja õites, kuigi kastetakse- väetatakse sellega, mida laialt käes- reoveega.
On küll veidi tuuline, aga see-eest soe. Ja varsti jääb tuul nõrgemaks. Homme siis saan +29 kraadisesse merre! Seni tuli majapidamistöödega tegelda, toidupoodides käia, jalgratast parandada, netiühendus taastada jne.
Turiste on vähemaks jäänud. Palju on üksiktalvitujaid. Neile olid senini lisaks üürikorteritele ja oma ostetud korteritele ka mõned soodsad rannaga hotellid kesklinna lähedal, nüüd aga ehitatakse enamik neist  5-tärnilisteks. Ei oska siinsed inimesed raha teha- unistavad aina, et saaks aga rohkem, kui hotelli uhkemaks ehitavad. Hinnatundlikud inimesed hakkavad siis üürima väiksemaid üüripindasid, hotellid jäävad pooltühjaks. Nagunii on nii hotelle kui elumaju rohkem kui vaja. Ka ehitustööd lähevad kalliks.
Aga kliima ja meri on siin suurepärased! Kui palju värvikirevaid kalu, koralle ja muid veealuseid imesid!
Tervis tuleb! Lisaks soodsad puu- ja juurviljad. Just ostsin 8 kg küpseid granaatõunu, ümberarvestatuna 25 eurosenti/kg.

esmaspäev, 13. aprill 2015

Lend Tallinna

Hurghada ei saa niipeagi tsiviliseeritud paigaks: taksojuhid viivad kunded meelega valesse terminaali, et sealt võtad uuesti takso või "kalli eribussi" 7 euri/2 inimest. Uurivad kliendilt täpselt, mis firma lennukile ta läheb, ja viivad vastupidisesse terminaali. Loota linnabussiliini lennujaama ei tasu unistadagi. Valminud on küll uhiuus rahvusvaheline lennuterminaal, aga ikka seisab mees kohvri kaalule tõstmise juures, tõstab 20 cm ja küsib raha. Ja samamoodi tuleb WC-st tulles mees ligi ja küsib raha. Seni sai Hurghadast startides alati vett ja muid vedelikke viia lennukisse, nüüd ei lasta pudeleid mitte prügikasti visata, vaid puhtale alusele panna, muidugi töötajate jaoks.

Ainus asi, mis on araablastele püha, on luksuslikud suitsetamisetoad reisijatele. Nad ise on ahelsuitsetajad, ja töötajad muidugi suitsetavad otse tööpostil.
Veel käisin moslemite palvetoas, naiste omas muidugi. Sel kellaajal palvetajaid polnud. Naisena ei taha küll islamiusku olla, mehena võiks kaaluda...
Turkish Airlains on muidu kena firma, uuel lennukil oli iga  istme juures moodne kuvar ja pult (juhtme küljes), kust saab isegi helistada(!) -suure raha eest muidugi, meili ja sms saatmine maksab 1.60 Euri. Saab osta oma ekraanilt, maksta kaardiga, vaadata filme, ja muid mugavusi.

Lend Hurghadast Istanbuli väljub öösel 2.45. Lendab 2,5 tundi. Istanbuli Lennujaam on tohutu, kõikidest maadest jalutab siin lennukitäis eksootilist rahvast. Küll ikka on edukas ja võimas lennufirma!
Istanbul- Tallinn lendas ka 2,5 tundi, aga kogu öö ja pool päeva ärkvel olla on veidi raske. Heameelt teeb vaid see, et kaasas võib olla 30 kg äraantavat pagasit ja salongi võetud pagasit keegi ei kaalu ega loe kokku. Pagasikärud tunduvad nii Hurghadas kui Istanbulis olema paigutatud kohtadesse, kust neid ei tea otsida: rahvast ilma kärudeta mahub ju lennujaama rohkem.

teisipäev, 31. märts 2015

Tuul

Õhk +32, meri +24, tuul 10 m/s

Ei suuda sellise tuulega randa minna- seal pole mingit tuulevarju. Mitu korda olen pool teed ära sõitnud ja ikka tagasi koju keeranud. Pole parata, kui enne Eestisse-sõitu peaks mingil päeval olema 8 m/s, siis tuleb minna. Tegelikult on siin lihtne end ära külmetada, isegi ei tea, miks. Aga lisaks minusugusele õrnakesele (kel on siiski õnnestunud suuremat külmetust vältida) on ka muu elanikkond siin talvel tihti tõsiselt külmetuses.
Imelik on, et venekeelsed talvitujad ei kavatsegi üksteise poole pöörduda sinatades, kuigi on tuttavad juba mitu aastat, ja vanuselt enam- vähem üheealised. Muidu ollakse suheldes üsna abivalmid ja sõbralikud. Toidukauba hinnad erinevates kauplustes tulevad tihti jutuks, samuti väiksed näpunäited igapäevaeluks.
Ukraina lahingupiirkonna lähedalt on ka mitmed tulnud. Venemaalased kiidavad Putinit. Ukrainlased vastupidi. Aga tülli minnakse muude, väikeste asjade pärast.
Ilmselt lõpetatakse see sõjateema kiiresti ära ja püütakse jätkata neutraalsematel teemadel. Ega meie suuda nagunii maailma asju muuta. Sõda või mäss võib iga hetk kustahes puhkeda, seepärast on hea olla teel.



kolmapäev, 18. märts 2015

Prügilinnas Muqqatamis

Vaeseid ja prügimägesid olin ennegi näinud, aga et sama rahvusgrupp- koptikristlased- on siinse ühiskonna edukaimad- rikkamad ja ka vaeseimad, seda tahtsin mõista. Lisaks on prügimäe juures tohutu suur maa-alune koobas, mida ei täidetud prügiga, vaid sinna sisustati odavalt suur kristlik kirik:
 Mul ei õnnestunud sisse pääseda, kunagi hiljem lähen sinna koos koptidest tuttavatega. Nagu väljast, nii ka seest, on kirik kaunistatud peamiselt liivakivist väljatahutud skulptuuridega.
Veel tahtsin näha oma silmaga, et vaatamata seagripi- aegsele sigade pidamiskeelule ei lasta igipõlisel tegevusalal, (ja söödavate jäätmete igapäevasel lisandumisel) sigadepidamisel katkeda. Ja nii oligi: sügaval rangelt valvatavas koopas sain näha täissöönud sigu:
Muidu on Muqqatam linn nagu iga teinegi. Suured paljukorterilised majad, hulk mošeesid... Aga ühtki koptikirikut ei märganud. Kui vapustav võib olla osalemine jumalateenistusel selles 5000 inimest mahutavas koobaskirikus. Milline akustika, ja mõju inimestele! Kirikutel (ja religioonidel) on ühiskonnas väga suur roll- liita inimesi, ja terveid rahvaid ning riike.
Miskipärast on sel tänapäeval tihti ka negatiivne toime- siis kui ässitavad teist usku rahvastele sõjaga peale tungima.

pühapäev, 15. märts 2015

Kuulus Tahriri väljak, ja India Konsulaat Niiluse saarel

Tahriri väljakul toimusid 2011 a. jaanuari revolutsiooni verised sündmused. Nüüd on see rahulik linnasüda, aga kõige dramaatilisemad sündmused on toimunud samuti siin:
Tahririst üle Niiluse jõe asub Gezira saar, kus paiknevad paljude riikide esindused.
Taksojuht "ei leidnud" India Saatkonda ka siis, kui näitasin kaardilt, ja andsin aadressi araabia keeles. Kuidas neil küll leidub alatust teha kogu Niiluse saarele ring peale, kui soovitud koht asub otse silla lähedal. Vahetult enne teise ringi algust ütlesin pahaselt, et nüüd aitab tiirutamisest.
Pärast selgus, et samal Gezira saarel asub eraldi ka India Konsulaat, kes tegeleb viisade väljastamisega. Vaatamata taotluse eelnevale elektroonilisele edastamisele, tuleb kohapeale tulles uuesti alustada. Suure vaevaga sain kokku lepitud, et viisa saan kätte alles neljapäeva pärastlõunal. Tekkis vajadus 5 ööd ja 6 päeva veeta pöörase liiklusega Kairos.
Samas kõrghoones asub ka Iiri-, Ungari ja Eesti esindus: 3, Abu Elfeda Str.:
Käisin vaatamas ka Eesti Saatkonda: alguses turvameeste ala, edasi naissekretärid... Küll ikka on elu ilmas ohtlikuks läinud. Nii paljude erialade inimesed  peavad arvestama terroriaktide võimalikkusega!

laupäev, 14. märts 2015

Kairos

Eelmisest Kairoskäigust meenub 20-realine liikluskaos kesklinna suurematel tänavatel. Kui üle tänava hakkasin minema, jõudis liikluslaviin minuni, seisin keset teed, ja mõlemas suunas, (minust mõlemalt poolt) kihutasid minust 1 cm. kauguselt mööda kõikvõimalikud signaalitsevad liiklusvahendid.
Seekord tulin samuti liinibussiga. Vaja teha suveks india viisa. Metroo on super pikemate vahemaade läbimiseks. Pilet maksab vaid 1 LE (u. 11 eurosenti). On tavalised, ja naistevagunid:
Tavalises õnneks pakuti mulle istet- olin selja valusaks istunud Hurghada- Kairo bussis, kuna just minu pingi ees oli pinkide vahekaugus eelmisest pingireast üliväike.
 Linnakeskuses on 100-aastased väärikad koloniaalstiilis hooned:
Selles piirkonnas asub ka u. 100 hotelli ja samas suurusjärgus hosteleid. Minu broneeritud tuba asus samuti siin, hinnaks 8 euri/ööpäev. Täiesti puhas ja mugavustega. Omajagu tekitab pahameelt umbes poolte egiptlaste soov välismaalastelt kõiges topelthinda küsida. Nii toidu, puuviljade, kui ka kõige muu osas.
Kairos olevat juba 30 miljonit elanikku!  Ja uus uudis on see, et tahetakse ehitada uus pealinn kõrbesse.

esmaspäev, 9. märts 2015

Päikesepiste

Õhk +32, meri +24, tuul 4 m/s

Naistepäeva Egiptuses kohalikud ei tähista.
Kevadine päike on muutunud agressiivseks, lisaks UVA- kiirtele on nüüd maapinnani jõudnud ka UVB- kiired. Samuti on õhk liiga äkki liiga soojaks muutunud. Lisaks olin kuuma ilmaga seekord rannas peakatteta.
Põhjamaa inimene tahab ju kiiresti, ja võimalikult pruuniks saada. Nägu sai põlenuks, keha õnneks ei kannatanud kuumuse või ärapõlemise käes. Talvine päike on ohutum, nahka ära ei põleta, ja soojust on tuule käes vaevalt niipalju, et ei lõdiseks jahedusest.
Plaanisin kohe elukindlustust teha (eelmise, aastase 3 kuud sai täis). Aga Eesti kindlustusfirmad teevad lepingu vaid neile, kes alustavad reisi Eestist. Seega jäi üle ise olukorrast välja tulla.
Seekord pääsesin kergemalt- öösel oli suur kõhulahtisus ja peavalu. Enamasti peetakse neid sümptomeid lõunamaal olles toidumürgituseks. Aga tegelikult on see tihti liigsest päikesest. 10 aastat tagasi tuusikuga Hurghadas olles olid mul sellises olukorras ka tugevad külmavärinad, osa naisi aga kaotas teadvuse. Ka liiga täis kõht mõjub rängalt, kui kohe randa minna. Hotellis paketireisiga ju seda ainsat hommikusööki ei raatsi pooleli söömata jätta.
Lugesin läbi igasuguse info ja otsustasin antibiootikuid mitte võtta. Siinsetes apteekides soovitavad vaid Drotazidi või Antinali, mis tegelikult on antibiootikumid. Neelasin iga paari tunni tagant söetableti ja tühja kõhu peale võtsin lahjat vesinikülihapendi vesilahust- see hävitab kõik pahalased, ja kõrvaltoimed  puuduvad. Sõin vaid natuke kaerahelbeputru iga 3 tunni tagant.
Ongi juba palju parem. Homme jälle randa, aga mitme valge peakattega (erinevateks olukordadeks). Ja suure veepudeliga (veepuudus on samuti päikesepiste ja kuumarabanduse soodustaja). Seekord siis juba lühemaks ajaks. Isegi vihmavarju võtan kaasa, et pea jahedamas hoida. Kui ka oma vigadest ei õpi, on ikka tõsiselt midagi viga.

laupäev, 28. veebruar 2015

Punane meri

Õhk +32, meri +22, tuul 5 m/s

 Küll on tore sooja mere ääres! Kuigi merevesi pole veel soojenenud, vaid on selle talve miinimumis. Täna sain 5 korda snorgeldada, seekord oli küll nähtavus kehv, tavaliselt on meri läbipaistev ja värviküllane.
Pildil: lihtne klaaspõhjaga paat, millega paariks tunniks merele minnes saab mere keskel ka ujuda ja snorgeldada:
Paradiisisaarele viiakse turiste pooleks päevaks, ja suurema laevaga, kus hinna sees on ka lõunasöök.
Need, kes tahavad mugavalt- liikuval pehmel toolil istudes- veealust maailma vaadelda, saavad tellida reisi kollase allveelaevaga:
 Punase mere nimetus on tulnud kas punaste kaljude peegeldusest vees, või vetikatest. Nimi pandi nii ammu, et keegi enam täpselt ei mäleta.
Selle troopilise mere pikkus 2350 km., laius kõige laiemas kohas 350 km., suurim sügavus 3000 m.
Siin on rikkalik mere- elustik, millest 20% leidub vaid Punases meres. Merevee temperatuur ei lange ka külmimal talvel alla +20, sel talvel oli miinimum +22.
Looduskaitsjatele teeb muret korallide järjest suurenev väljasuremine ja merevee saastatus.
Korallriffide piirkonda on kogunenud ka muu mere-elustik: elatakse vastastikuses sümbioosis. Vajalik on soojus 20-35 kraadi, päikesevalgus, piisav soolsus ja vee puhtus.
Siin leidub ka haisid, elekriraisid, barrakuudasid, mürgiseid siilikuid kuni 30-cm pikkuste okastega, kõrvetavaid meduuse, kalmaare, meremadusid ja muid sukeldujatele ohtlikke elukaid. Ka erinevad korallid võivad olla ohtlikud ja/või teravad.
Aga snorgeldadeski näeb peaaegu samapalju seda põnevat maailma. Lisaks veel asjaolu, et nii soolane vesi hoiab ka ujuda mitteoskajaid vee pinnal; lastel hea ujumist õppida.

kolmapäev, 18. veebruar 2015

Kõrb

Õhk +23, meri +23, tuul 11 m/s

Egiptuse territooriumist 95 % on kõrb. See pole päris elutu ala, loomadest elavad kõrbes: sisalikud, maod, putukad, skorpionid, kilpkonnad, gekod, pistrikud, kaamelid, suurte kõrvadega kõrberebased (kõrvad aitavad ilma higistamata kehatemperatuuri madalamal hoida) ...
Kõrgemates kohtades on (liiva)kivikõrbed, kust lahtine liiv on tuulte poolt ära puhutud, ja kus võib kohata fantastilisi kivimoodustisi. Pildil Valge kõrb:
Hurghadast soovitan kindlasti osta kõrbetuur- see on tõeline eksootika. Kui just iseseisvalt- kohalike liinibussidega- ei riskeeri oaasidesse sõita.
Hurghadasse lennates lendab lennuk sellise kõrbe kohal:
Egiptuses on keset kõrbet järgmised oaasid: Dakhla, Baharija, El Faijoum, Farafra, Kharga, Sitra ja Siwa. Siwa lähedal on ka väike Qara oaas.
Oaasid tekivad kõrbes, kus põhjavesi maapinnale kerkib. Ammusel ajal kogunesid veevarud maa-alustesse koobastesse. Oaasides on ka järvesid ja märgalasid. Peamiselt kasvavad oaasides datlipalmid. Kohalikud elanikud kasvatavad siin ka kõike muud eluks vajalikku- turg ju kaugel.
  Kõrbes on sageli- eriti kevadeti- liivatorme. Need ulatuvad ka linnadesse- Hurghadas on paremas olukorras tihedalt asuvate majadega piirkonnad- oma lähimatesse kauplustesse minek pole seal keeruline ka tormiga.
   Kõrbetes leidub ka maavarasid- naftat, maagaasi, vääriskive ja metallimaake.
Karjakasvatus kõrbes oaaside piiril tekitab maastiku kõrbestumist, u. 6 km/aastas.






teisipäev, 10. veebruar 2015

Külaelu

Õhk +28, meri +23, tuul 6 m/s.

Egiptuse külad on suured- 1000 kuni 5000 elanikku. Kusjuures enamasti elavad koptid ja islamiusulised üsna lähestikku. Harva eraldi asulates. Nii kirik kui mošee on olemas. Läbisaamine oli alati heanaaberlik. Vahepealsetel rahututel aegadel- mitte eriti hea. Nüüd jälle normaalne.
 Suurpered elavad koos, ühes majas- harva on linna sarnaselt noortel peredel omaette korrus või maja.
Kasvatatakse kõike- riisi, nisu, kartulit, porgandit, peeti, kapsast, lillkapsast, maitserohelist, baklažaane, kabatšokke, meloneid, banaane, apelsine, mangosid, tomateid, kurke, uba, läätse, suhkruroogu, maisi, maguskartulit, maasikaid..., oma tarbeks ka viinamarju. Viinapuude juured ulatuvad kuni 10 m. sügavusele ja peaks kõrbekliimasse paremini sobima kui puht niisutust vajavad aedviljad. Aga müügiks talumehed neid ei kasvata, ka linna turule neid ei viida. Ilmselt on rahvas harjunud tavalisemate viljadega. Suuremates ketikauplustes on küll müügil kallid kaugemalt toodud viinamarjad.
Külad asuvad Niiluse ja lisajõgede orus ja deltas. Ja oaasides. Niisutussüsteemi vee kasutamiseks on igal perel  oma veemõõtur.
Hommikul vara minnakse põllule. Et jõuaks enne lõunapalavust võimalikult palju ära teha. Tööriieteks on ka meestel pikk hõlst- galabeeja. Osad lapsed ei saa vaesuse tõttu koolis käia, vaid töötavad perega põllul või loomakarjustena. Koolis on tüdrukud ja poisid koos, kristlased ja islamiusulised koos. Kogu haridus- ka ülikool- on tasuta, aga toitu ja riideid ikka vaja. Ka väiksemate õdede- vendade ülalpidamise eest hoolitseda.

Loomadest peetakse  kitsi, lambaid, lehmi, eesleid, kaameleid, kanu, küülikuid.
Kui on kogunenud piisavalt valminud saaki, renditakse veoauto ja viiakse kraam linna turule. Lehmapidajad teevad kodus ka juustu ja kohupiima.Sedalaadi külarahva toodetud põllumajandussaadused on naturaalsed, mitte geenmuundatud.
Alates 15-aastaseks saamisest on lapsed abiellumisealised. Aga enamus peab enne veel töötama. Enam pole maarahval keelatud linnadesse asuda, igast perest osa noori suundub linna tööle või õppima. Huvitav, kunas siiagi jõuab massiline kolimine suurlinnadesse, ja sealt välismaadesse.
Seni veel on enamusel maainimestest armastust oma maa ja raske töö vastu.

pühapäev, 1. veebruar 2015

Nagu suvine paradiis

Õhk +28, meri +23, tuul 4 m/s

Elul pole häda midagi. Iga vähese tuulega ilma korral on rahvas mere ääres. Tegelikult olen vaid mina külma- ja tuulekartlik, teised põhjamaalased on iga ilmaga meres. Varsti hakkan meres uurima igasugu huvitavaid eluvorme, ka austreid ja pärle. Siis, kui veidi soojemaks läheb.
Toit on Egiptuses tervislik, naturaalne ja odav. Apelsinid- mandariinid maksavad eurodesse arvestatuna 0,2 eur/kg, maasikad 0,5 eur/kg. Juurviljad ka odavad, toidukauplustes on tihti muudegi kaupade allahindlused... Egiptlased ei mässa enam (vaid pealinnas Kairos võib midagi juhtuda), suhtuvad teistesse rahvastesse hästi. Neil on huvitav vaadata inimesi kaugetest maadest, kuhu enamik ise ei saa reisida.
Elu on tavapärastes rööbastes. Hea, et riik on jälle ilmalik. Ja et iga inimene saab oma religiooni järgida, ja et ükski religioon pole tagakiusatud. Meie maja koptikristlased tunnevad end turvaliselt, nagu ka välismaalased ja turistid. Need välismaalased, kes siin töötada tahavad, peavad küll üritama leida kaugtööd interneti teel, sest nüüd on siin raskem kohalikku tööd leida.
Aga pensionäri elu on hea- siin on võimalik lahedalt ära elada ka miinimumpensionist. Ja ETV, ETV2 ning (10 euro eest/aasta) ka Kanal2 on netist jälgitavad. Kõiki muid tv programme näeb ka internetist, selleks on vaja suuremat netiressurssi: mitte mobiilifirma netimodemit, vaid telefoniliini pidi tulevat püsiinternetti.



neljapäev, 22. jaanuar 2015

Söön rannakarpe

Õhk +29, meri +23, tuul 4 m/s

Super rannailm. Lisaks päevitamisele ja suplemisele korjasid paljud talvitujad juba mitmendat päeva rannas kivide alt rannakarpe. Otsustasin ka ära proovida. Mulle meeldiks neid karpe nimetada molluskiteks, aga netist loen, et nad on hoopis limused.
   Kivide all on nad koos peenikeste haarmetega meritähtedega. Mingi sümbioos. Korjamine on igatahes lihtsam kui minu kalapüük. Eelmisel talvel ostsin kalapüügivarustuse, aga tookord kala kätte ei saanud. Plaanin ära õppida igasugused ellujäämisvõimalused. Kes teab, kus vaja võib minna. Eestiski on viimastel aastatel tehtud propagandat, et varsti tuleb putukaid ja muud ebatavalist sööma hakata.
   Kui olin piisavalt rannas olnud, maast- ilmast kuulanud- kõnelnud, sõitsin jalgrattaga koju. Algul sõin lõunat, molluskid jätsin õhtuks. Keetsin neid kerges soolvees paar minutit, kuni poolmed lahti läksid. Pärast lugesin netist, et oleks võinud vähe rohkem keeta. Aga maitse oli päris hea, kuigi kõvasti üle poole praakisin välja kui sisikonna. Tuleb veel harjutada ja kogemusi vahetada valmistamise osas. Igatahes teadus on kuulutanud rannakarbid ülikasulikuks toiduks.
   Lähipäevil on Egiptuses revolutsiooni 4. aastapäev. Jääb loota, et ebaseaduslikuks kuulutatud Moslemi Vennaskond seda terroriaktidega ei tähista. Kairos kindlasti midagi juhtub, meil siin on vaikne. Ja tänavu pole ka päike agressiivne, nagu oli jaanuaris 2011.

reede, 16. jaanuar 2015

Siinsed pettused

Õhk +23, meri +23, tuul 6 m/s

Lähipäevil on tulemas +28 soojad päevad, ja isegi väga nõrga tuulega, ja soojade öödega! Ootan väga.
   Petmisi on Egiptuses palju ja igal tasandil.
   Kauplustes, ka suurte kettide supermarketites, tuleb eriti tähelepanelikult jälgida kassaaparaadile ilmuvaid kilohindasid- liiga tihti petetakse. Sageli on kassaaparaadi mudel valitud selle järgi, et ostja vähem jälgida saaks.
   Kõige levinum on "suur armastus" -siinsete meeste ülevoolavalt romantiline "armumine", mis lõpeb 90% juhtudest naiselt maksimaalse raha ja vara väljapetmisega. Eriti hinnas on siin korteri ostnud naised. Nende juurde tungitakse elama, muidugi täielikule ülalpidamisele. Ja mingil hetkel tuleb uksest sisse politsei, kes kontrollib, kas mees ja naine on omavahel abielus. Kui pole, on naine prostituut, kes pannakse vangi ja/või saadetakse maalt välja, korter muidugi jääb egiptlastele. See teema võib mitmeti varieeruda- olla mitmesuguse, ent põhimõtteliselt sarnase, lõpuga. Hotellides elavaid turiste hoitakse rohkem, nende armuafäärid politseid eriti ei huvita- turistid on ju majanduse, (ja kohalike ärimeeste tulu) üks alustalasid.

   Hiljuti tuli vene pensionär siia mitmeks kuuks, soovis British Resort`is end sisse seada, maksis esimese kuu eest 1000 LE. Kviitungeid siin muidugi ei ole kombeks anda. Ja hommikul soovis teine administraator uuesti esimese kuu eest raha. Naine pidas targemaks lahkuda, mitte politseid kutsuda. Politsei on iga aastaga muutunud üha rohkem kuritegude kaasosaliseks, araablane saab ikka õiguse, isegi kohtus.
   Korteri üürinud inimestelt kasseeritakse sisse lisaks esimese kuu üürile ka 1-2-kordne üürisumma, tagatisrahaks. Kui tuleb kätte ärasõidupäev, pole üürileandjat kuskil, on n.ö. kauges linnas, ja laseb võtmed anda doormani (uksehoidja- majahoidja) kätte. Tagatisraha jääbki väga tihti tagasi saamata.
   Kui araablane näeb, et mingi poolelioleva maja juurde käivad sageli ostjad koos maakleriga, seisab ta selle maja ukse juurde ja esitleb end vahendajana. Mõnikord on talle lisaks veel muidki vahendajaid.
   Kui eurooplane sõidab suveks kodumaale, siis juhtub sageli, et keegi elab omavoliliselt sel ajal tema korteris. Suur õnn on see, kui eurooplane tagasi tulles koju sisse pääseb. Tihti on aga korter müüdud mitmele eri ostjale. Siis tuleb aastaid kohut käia, mis üldjuhul tulemust ei anna.
   Üks venelanna oli abielus siinse araablasega. Mees aga viis ühise lapse oma sugulaste juurde kuhugi kolkasse ja viskas naise uksest välja (enamasti on korter naise ostetud ja sisustatud). Naine oli õnnetu, äranutetud ja otsustas end öösel uputada. Keegi araablane nägi seda, päästis naise, aitas teda igati. Lõpuks abiellusid.
  Lisaks sagedasele üleaisalöömisele kipuvad siinsed mehed ka narkootikume tarvitama, naist peksma, ja pidevalt raha nõudma.
  

kolmapäev, 7. jaanuar 2015

Õigeusklike jõulud

Õhk +20, meri +24, tuul 11 m/s

   Ilmad on hetkel külmad, isegi põhjamaadest pärit inimesed riietuvad talviselt. Tuul ei lase end tänavalgi normaalselt tunda, ammugi siis randa minna. Varsti on aga loota rannailmade tagasitulemist.
  Eile oli koptide ja Venemaa õigeusklike jõululaupäev. Hurghada kirikutes toimusid pidulikud jumalateenistused. Suurem osa erinevate kopti usulahkude rahvast (ja välismaalased) kogunes kogu suguvõsa või perekonnaga Daharis asuva peakiriku juurde. Naised (koos lastega) istuvad parempoolsetel pingiridadel, mehed vasakul pool. Peakiriku foto on mul ühes varasemas blogipostituses. Kogu kohaletulnud rahvas ära ei mahtunud, suur osa jäi hoovi. Jumalateenistust peeti ka eile südaöösel. Turvamehi oli politsei palju kohale toonud, isegi soomusautod olid. Et ära hoida võimalikke uskudevahelisi kokkupõrkeid. Pakuti leiba- "Kristuse ihu", veini seekord näha polnud. Mõnikord pakutakse kirikus ka veini. Ja kirikuid on Hurghadas veel, kuid mošeesid on palju rohkem. Ka teistes kirikutes toimusid jõulujumalateenistused.
   Koptide kodudes peetakse jõulude puhul pidusöömaaeg ja käiakse ka sugulastel külas. Kodud on kaunistatud Hiinas toodetud kirevate kaunistuste ja vanikutega.
  Vanalinnas on säilinud ka mõned vanad elumajad:
   Kanu, kitsi ja lambaid peetakse ka mõneski teises linnaosas. Koptide linnaosas Kairos on peetud ka sigu. Seagripi aegadel korra hävitati küll sealsed sead, aga vist nüüd peetakse neid jälle.
Islamiusulised sigu ei salli, koraani järgi on sealiha keelatud. Tegelikult on sigadel olnud ohtlikke parasiite, aga paljud maailma maad ida pool peavad sigu rikkuse tunnuseks ja sealiha tähtsaimaks toiduaineks.
   Kalureid on siin palju, ja kalu Punases Meres jätkub. Kalaturul on müügil erinevaid kalu:
   Müüja puhastab kliendi soovi korral kalad, ka võib lasta need tulel valmis küpsetada. Püütud on kalad enamasti samal varahommikul, aga ostja peaks siiski oskama värskemat kala ära tunda.

neljapäev, 1. jaanuar 2015

Aastavahetus

Õhk +24, meri +24, tuul 10 m/s

Kuigi soojakraadid on kenad, on jahedaim aeg aastas. Päike küll särab, aga tuul on tihti lausa jäine.
Egiptuses on aastavahetus teistsugune kui Eestis. Peamine erinevus on, et kõik on palju tavalisem. Kuigi ametlik kalender on siingi sama. Islamikalendri uusaastat peetakse peredes tähtsamakski. Dekoratsioone muidugi kohtab, eriti kui asutus on orienteeritud välismaa kundedele.

Linnakeskus- Sakalla- on dekoreeritud, avatud on kõik restoranid ja kohvikud, baarid ja diskoteegid. Juhtkond on huvitatud läbimüügist. Peamiselt on klientideks venelased ja kohalikud noormehed. Hotellides toimuvad oma külastajatele suurejoonelised peod koos eeskavaga .











 Muud linnarajoonid ja elukvartalid on tavalised ja vaiksed. Kella 24 paiku on kuulda väheseid ilutulestikupauke.
Kohalikele mõeldud teemajad on muidugi ka avatud, ja sealgi on kliente. Kuigi need on avatud ka muudel öödel. Egiptlased on olemuselt ööinimesed, kuuma kliima aladel on mõistlik palaval ajal magada, õhtuti  jaheduse saabudes algab suhtlemine ja isegi tööaeg. Kolmveerand aastat on siin ju palav.
Ilusat uut aastat kõigile siinsetele ja teiste maade inimestele!