Vaesed ja rikkad

Õhk +24, meri +23

   Nüüd jagatakse vaestele tasuta leiba (koosneb nisujahust ja veest). Järjekorrad on pikad. Teed peaks saama keeta vabalt kõikjal kasvavast karkade`st või piparmündist.
   Kerjuseid on ka, aga mitte palju. Enamasti vanad naised, harva vanad mehed. Lastest jääb tihti küll mulje, et nad lihtsalt proovivad õnne välismaalastelt raha küsides, isegi kui nad on keskmise jõukusega peredest.
   Varastamine, eriti välismaalastelt, on paljude jaoks tavaline (hotellis, tänaval, poes jne). See tavaline võte- pakkudes müüa sigaretiplokke või papüürosepatsakaid asetatakse need su näo ja su koti või tasku vahele (et sa ei näeks, kuidas müüja samal ajal su tasku või koti tühjaks varastab).

Ikka aeg-ajalt läheb neil see õnneks. Mootorratturid haaravad nüüd siingi naistelt õlakotte (vahel ka araablannadelt). Politseinikud saavad varastelt altkäemaksu, ja vargad on järgmisel päeval uuesti oma "territooriumil" lihtsameelseid ootamas. Veel mõned aastad tagasi oli Egiptus üks maailma turvalisemaid riike. Siin võis ööselgi jalutada mistahes linnas suurte rahadega või väärtuslike kandamitega.
   Kuna pooleli ehitisi on sadu, siis kodutuid otseselt pole. Alati saavad öelda, et nad on siin valvurid. Juhtub, et omanik palkabki sellise mehe väikese raha eest valvuriks.
   Eriti hea äri on olla mõne müügil olevaid kortereid sisaldava maja läheduses, ja potensiaalsete ostjate ilmudes esitleda end vahendajana (ka kinnisvarabüroo esindajatele).
   Rikkaks saab näiteks haakides end külge mõnele välismaalannale, kes on siin korteri ostnud. Kõigepealt pressitakse end igasugustel ettekäänetel külla. Kui korteri asukoht on teada, hakatakse tihti ukse taga kolistama, kuni naabrid käsivad ukse avada, sest mees esitles end neile kui abikaasa. "Orfi" abieluleping on esimene etapp tõelise abielu poole, mis aga enamasti ei lõpe tegeliku abieluga. Kui naine pole nõus mingit lepingut sõlmima, siis see võltsitakse (kui naabrid näha tahavad, sest notaris seda kinnitama ei pea). Edasi on palju erinevaid mooduseid, kuidas saadakse näiliseks või tegelikuks korteriomanikuks. Eriti ajal, kui naine on oma kodumaal käimas. Siin on mehi, kes on paljude naiste käest korterid välja petnud. Ja lisaks naise suguvõsa antud rahade eest "ühise" äri ja/või auto ostnud- tegelikult endale. Et välistada süüdistused organiseeritud petturluses, on neil kombeks öelda, et naine ise tahtis mulle kõike seda kinkida.
   Muidugi on ka oma tööga võimalik edukaks saada, aga selliseid töökohti on vähe. Ka tuleb siis enne kõrgkool lõpetada, erilisi tutvusi või algkapitali omada. Tänu laialt levinud korruptsioonile ja altkäemaksuvõtmisele on paljud riigiametnikud rikkaks saanud.
  
  

Egiptuse müra ja lärm

Õhk +20, vesi +25

  Siberist tulnud külmalaine on möödas, aga talvised temperatuurid tulid liiga ootamatult. Lund (ja vihma) sadas Kairos ja Siinail. Hurghadas oli lihtsalt jahedam ja tuulisem. Nagu Euroopaski.
   Siinsetes suurlinnades ja kesklinnades on väga tugev müra: liikluses signaalitatakse pidevalt- õigus on sellel, kelle signaal on tugevam. Taksod tuututavad igale välismaalasele lähenedes- lootuses, et too äkki taksoga sõita hakkab tahtma. Ja valge inimese tunneb iga taksojuht ka mitme tänava kauguselt ära ja jääb teda ootama. Kõikides liiklusvahendites on aknad viimseni lahti, tuuletõmbus meeldib egiptlastele rohkem kui konditsioneeri kasutamine. Igas kohvikus on vali muusika, ikka lootuses endale reklaami teha. Autod, millel on mistahes kaup müügiks, kuulutavad valjuhääldajast: tulge ostma. Gaasiballoone vahetavatel autodel peksab autokastis istuv poiss raudlatiga vastu tühje balloone, et perenaistes tekitada soovi tühjenev balloon täis ballooni vastu vahetada. Jne.
Aga nendel tolmustel, lärmakatel tänavatel tunnevad kohvikusistujad end väga mõnusasti:

  Araablased, kohtudes oma sõbra või tuttavaga, kuulutavad oma heameelt kohtumisest ülevoolavalt valjusti. Ja sõbrad- sugulased (mehed) suudlevad- embavad üksteist ennastunustavalt. Ka keset liiklust. Naised (sugulased või sõbrannad) omavahel ka.
  Igas teises majas käib ehitus- või ümberehitustöö: kellel raha on, see ehitab oma elamist või äripinda aina uhkemaks. Seega toimub ka hulgaliselt lammutustöid ja muidu kopsimist.
  Mošeedes laulab muedzin läbi valjuhääldi paljude kvartalite kaugusele, kutsudes muhameedlastest mehi 5 korda päevas palvusele. Tihtipeale on peale mošeede palvetamiseks kohandatud ka elumajade või ärihoonete vaba pind. Seega on palvusele valjusti kutsumisi palju rohkem kui mošeesid. Ja igale palvusele kutsutakse vähemalt 2x, mõningase vaikuse järel. Naised peavad palvetama oma palvevaibal kodudes. Enne palvetamist pestakse end.
   Igas elamus vaadatakse väga tugeva heliga televiisorit päev (ja tihti ka öö) läbi. Hüütakse mitu korrust edasi asuvatesse korteritesse läbi kajava trepikoja edastamist vajavaid teateid. Ka tänavalt hüütakse igasugu uudiseid mõnele selles majas elavale inimesele, nii et terve tänav kuuleb. Laste hõisked ja nutt muidugi lisaks.
   Igasugu müraga ollakse nii harjunud, et ei panda tähelegi.
   Minu El Kauseri piirkond on uuem elamurajoon. Paari maja jagu kvartali sissepoole pole ei tänava- ega kohvikumüra õnneks kuulda. Seega on veidi vaiksem. Mõnikord veab!
  
 

Ilmad jahenevad

Õhk +22, meri olevat ilmateates +25

   See nädal tuleb jahe ja tuuline. Mäest üles sain jalgrattaga sõidetud, aga siledal asfaldil vastutuult sõita ei jaksanud. Oma rannast sõitsin mööda, ei taha külmetada. Kalamehi oli tuulega palju- kala vist võtab?
Eelmise korra kalamehe saak:

   Käisin vanalinnas: turul ja netifirmas. Muidugi pole mu ruuter garantiiremondist veel tagasi. Ostsin turult selle hooaja esimese maasikakilo, eurodes tuleks 1.20. Hooaja edenedes hind langeb. Mu vana fotokas muidugi keeldus pilti tegemast. Kuigi sel korral oleks eksootilise foto saanud: tohutu risu ja sodi esiplaanil, edasi kauplejad eeslirakenditelt.
   Päike paistab siin praktiliselt kõik päevad aastas, tuulevarjus saaks päevitadagi iga päev. Merevesi on üle +20 ka kõige jahedamal ajal- detsembris ja jaanuaris.
   Eelmisel talvel küpsetasin rukkileiba ja hapendasin kapsast. Seekord ei mahtunud rukkijahu pagasilimiidi sisse, nagu ka must leib. Selle asemel tõin lennukiga jää baasil töötava konditsioneeri. Tundub, et ruum sellega ikka jahedamaks ei lähe, kuigi palavaga tuleb sellest justkui jahedat õhku. Järgmisel korral toon freooniga töötava konditsioneeri.
    Jõulusid ja uusaastat Egiptuses kohalikud otseselt ei tähista- neil on omad, peamiselt usupühad. Muidugi kauplused teevad aastavahetuse reklaami, ja venemaalased peavad maha suuremaid joominguid. Ma pole näinud siin ühtki alkoholi tarbinud araablast, seetõttu autoinspektorid joovet ei kontrolli. Aga kerge (või keskmine) narkojoove loetakse normaalseks.
   Paar päeva tagasi liikus mööda peatänavat sõjaväeautode kolonn. Igatahes mõjub see profülaktiliselt: enne kokkupõrkeid meelde tuletada, et pole mõtet kähmlusi algatadagi. Rahu on parem kui sõda. Ka siis, kui mõned pole suutnud omale tööd või tegevust leida.

Kaamelid (ja hobused) jälle meres!

Õhk +31, meri +27

   Mitu korda on kaamelipoisid toonud kaamelid (ja vahel ka ratsahobused) minu lemmikranda, merre!! Pesema, jahutama, hobused ka ujuma. Kaamelid pannakse lamama u. 70 cm sügavusse vette, et mugavasti saaks neid ka selja pealt pesta. Korra jättis poiss minu hoolde oma kaameli paariks tunniks. Siis kaamel õnneks sõi- algul kõrkjaid palmide vahel, siis palmilehti, siis põõsasse mahavisatud pabereid, milles toit oli kunagi olnud. Edasi mälus toidukilekotte, ilmselt sõi mõne äragi.

   Teinekord tuli kaamel mu selja taha, kuna olin puuvilja söönud. Andsin talle apelsinikoored- jäi rahule.
   Täna siis lõpuks sain oma santehnika niivõrd toimima, et vaid kahest vahekraanist natuke tilgub. Kohutav kvaliteet on siin kõigel. Isegi sooja duši all oli võimalik mõningaste mööndustega ära käia. Elu on jälle elamist väärt!
   Hapendasin kurki. Värske tüütab ära.
   Kuurortides on poliitiline olukord väga rahulik. Turiste on muidugi u. poole vähem kui enne rahutusi. Millegipärast on valimised jälle südasuvel, kui agressiivne päike mindki vihaseks ajab. Talvel koguvad jõudu.
    Kummalisel kombel on vastuseis olnud sama religiooni, isegi samade sunniitide piires. Vahel on vahelduseks  ka kopti kristlasi pekstud või mõni nende kirik põlema pandud. Aga sellist totaalset iga hoone valvamist sõjaväelaste poolt nagu Iraanis, pole siin olnud. Iraanis pidid isegi välismalannad olema suvelgi põhjalikult riietesse mässitud, et puusajoont, juukseid ega muid "seksikaid" kohti näha poleks. Muidu võidi maalt välja saata. Eks Egiptuseski oleks reeglid ülirangeks läinud Moslemi Vennaskonna juhitud riigikorra jätkudes. Praegune valitsus on õnneks ilmalik, sõjaväe kontroll aga kulub nii kergelt tuldvõtvale rahvale tõesti ära.
  
  
   

Supersuvine soojus!

Õhk +33, meri +27

   Lõpuks ometi on nii soe, et käisin 10x meres!!!

    Ega sellist soojust kauaks ole, nüüd järjest jaheneb, aga min. merevee temperatuur on südatalvel +21 kraadi.
    Ja kui kristallselges vees olin- kõik värvilised kalad, kaheksajalad, merekarbid, krabid... nagu peo peal.

Lõpuks ometi sain külmikule freooni lisatud. Kui palju lubajaid seni olen näinud, ilmselt nende meistrite igakordne tagaajamine tõstab iga kord hinda. Aga ka lihtsalt lubada siinsele rahvale meeldib, ja lubadustest mitte kinni pidada- siesta kestab mitu korda päevas, ja mitu päeva järjest. Seekord istusin kohe vastava sildi all tegutseva töömehega ja tema tööriistadega (ja oma jalgrattaga) taksosse ja kohe tegutsema.Valmis!!
   Neti püsiühendust ikka ise korda ei saa. Eks näe... täna ei taha, sai ju kohe poest külmikutäis toitu ostetud ja ka supp keedetud.
   Ja jalgratas liigub kenasti. Muidugi kasutasin juhust, et meistrimees lähedal, ja lasin ka ratast õlitada. Huvitav, et nii vanal rattal on algsed kummid senini terved. Siinsed vähesed rattasõitjad vahetavad Hiina rattakumme mitu korda talve jooksul.
   Enam ei sõltu ma bussijuhtidest- väljapressijatest. Varsti sõidan ka jahisadamasse- ei saa vaatamata neid pensionäre, kes jahiga juba mitu tiiru maakerale peale teinud. Üksi ja kahekesi. Kas ma julgeks minna- julgen küll, kui vaid keegi nõus on mind jungaks võtma. Elu peab olema ohte täis, ja kui palju ilusat ja ehtsat nad Lõunamerede ürginimeste juures näevad!
   Olen ka mitmeid ürginimeste piirkondi oma reisidel külastanud, aga ikka tahaks veel.
   
  
  

Egiptus kõrvaltvaataja pilgu läbi

õhk +29, meri +26

   Tänavatel on turiste (võrreldes mõne aasta taguse ajaga) vähem, kaubapakkujaid rohkem. Kui muu ei aita, tuleb idioodi nägu ette manada ja mööda jalutada. Siin talvitujate näod jäävad kiiresti meelde ja nende peale end ei kulutata.
   Ehitused siiski edenevad, kuigi ootele jäänud ehitisi on rohkem kui ehituses olevaid.
   Reedesed keskpäevapalvused edastatakse nüüd paljudes kohtades valjuhäälselt paari kilomeetri raadiusele. Aga palvuselt lähevad mehed otse patupessa- avalikku randa poolpaljaid euroopa naisi vaatama, moe pärast käiakse paar korda ujumas ka.
   Poodides kaupa jätkub. Maksta saab suuremates poodides ka kaardiga, kui arve ületab meie vääringus 1 eur. Turul käib kauplemine täie hooga:

   Eriti hästi läheb lihtsatel kohalikel sööklatel ja meeste kohvi-teemajadel, neil on kliente palju. Viimastes müüakse peamiselt kanget kohvi ja kanget teed, lisaks muidugi šiša- vesipiip- soovijaile. Televiisorist tuleb enamasti jalgpall, ja vastavalt peremehe (seega ka külastajate) usutunnistusele kas islami- või kopti jumalateenistus. Kohalikud naised neis meeste kogunemiskohtades ei käi, mina olen küll mõnikord rahutuste ajal uudiseid vaatama jäänud. Nüüd on rahutused ajalooks saanud, kuurortides seda enam.
    Nagu alati, on palju väikseid toidupoode, apteeke, pesumaju, muu kauba poekesi ja igasugu väikeäritegevust. Meie maja keldris oli senini hindude juveelitöökoda- enam vist pole. Ka kinnisvarabüroosid jääb vähemaks. Advokaadibürood kolivad advokaadi elukorteri esimesse tuppa.
   Palju kopte on välismaale kolinud. Üldiselt on nad muhameedlastest targemad, töökamad, tihti haritumad. Ja õilsama iseloomuga, valmis omakasupüüdmatult ligimest aitama. Samas kui muhameedlaste püha kohus on valget inimest (uskmatut) "intelligentselt" petta.

Tagasi Hurghadas, talvitumas.

Õhk +29, meri +26

   Olen juba 3. päev tagasi oma tillukeses Hurghada korteris. Peamine, et elekter on, ja vesi ka vahetevahel- nagunii tuleb varuda vett, kui katusepaaki vett lastakse. Sellega tuleb kõrbes (ja päeval magavate araablaste puhul) arvestada. Araablased on ärkvel öösiti, kuna 9 kuud aastast on vaid öine temperatuur talutav.
   Muidugi on kõik veesüsteemi tihendid korteris palava suve jooksul kuivanud ja vajavad vahetamist- lekivad. Lihtsamate santehniliste töödega olen seni ise hakkama saanud. Hullem on, et külmik ei külmeta enam, lauatelefon ei toimi, koos sellega lükkub edasi neti püsiühenduse taastamine. Jalgratta kummid on ka suve jooksul tühjaks läinud. Ja rattapump tuleb uus osta- eelmise aasta Hiina toode ei toimi enam.
Aga mobiil ja modemiga nett toimivad. Number on mul endiselt +2-01009178432.
   Mu venelastest sõbrannadel on Hurghadasse saabudes tavaliselt ka vesi ja elekter suvega kuhugi kadunud. Enamasti on keegi "poolmeelega" juhtmed- torud- kaablid katki lõiganud või ärastanud. Valgelt inimeselt on ju võimalik hulk raha nende taastamise eest välja pressida.
Meres käisin eile 5- naelases metsikus rannas, kilomeetri kaugusel kodust. Meri võiks veel soojem olla! Aga sain selle ajaga pruuni jume ja meres mitu korda käidud. Raha eest ju ei raatsi rannast väga ruttu ära tulla.
   Aga päike paistab, inimesed on rõõmsad. Elu läheb edasi, naised sünnitavad, sõda ega rahutusi pole.
Paljud sõbrannad on juba oma põhjamaa riikidest siia saabunud.

   Hea, et Tallinna lennujaamast saab lugemiseks raamatuid kaasa võtta, ja seda peale pagasi kontrolli ja kaalumist- nii sain mitu raamatut võtta (kodunt ei saa- pagasilimiit ei võimalda).
  Toiduainete hinnad on siin vähe tõusnud, sõit bussis ka endiselt odav.
Tunnen kaasa Eestimaa inimestele, kes praegu kodus külmetavad, elektri eest siinsega võrreldes 15x rohkem maksavad.... Aga eks igaühel ole oma saatus, oma rõõmud, mured ja kohustused.
   Edu, jõudu ja tervist kõigile!
   

Majaehitus

   õhk +32, merevesi +24, tuul 5 m/s.

   Küll on lõunamaal lihtne ehitada, "lux" saavutatakse 3x lihtsamalt kui põhjamaades oma üleplaneerimise ja soojustamisvajadusega.

   Krunt 5x ühe trepikojaga maja (u. 20 suhteliselt suurt korterit + 1. korruse äriruumid) tarvis on u. 1000 m2. See ehitatakse täis 95 %, nii et esimesed 2 korrust on paar meetrit väiksemad, edasised korrused ulatuvad majast väljapoole nagu seenel, nii et sealt on järgmise majani u. 3 meetrit! Kogu põhikonstruktsioon (postid) valatakse betoonist- enamasti käsitsi, tugevduseks raudarmatuur. Sellisel kruntide täisehitamisel on ka plussid- nii kitsas vahes on vähem liigset päikest ja tuult ning liiva liivatormi ajal lendlemas. Maja katusel aga on tihti nn. roheline aed ja kanade, jäneste, kitsede või/ ja lammaste pidamine. Või pesukuivatamine.
    Valatud postide vahele laotakse ebakvaliteetsetest aukudega punastest tellistest 1-kordsed seinad. Rõdud on enamasti olemas, ikkagi kuivatatakse pesu sageli akna või rõdu taha tõmmatud mitmekihilistel nööridel. Eestis ei taheta lubada ka rõdul endal pesu kuivatada, eriti rõdupiirdest veidi kõrgemal.
    Segu ja tellised vinnatakse lihtsate talidega ülemistele korrustele. Tellingud kuni 20 m kõrguseni on lihtsatest kergetest prussidest, mis on nööridega kokku ühendatud. Nendel toimetavad pikkades galabeejades ehitusmehed. Eksootiline vaatepilt!
    Maja suhteliselt keskele jääb sisešaht (kus tihtipeale elavad hiired-rotid, prussakad ja/või vaaraosipelgad) ja selle kõrvale trepikoda. Kõik san. tehn. torud, kaablid jm üritatakse šahti seinte taha mahutada. Elektriposte linnades pole-  kõik kaablid on maa- alused.

    Vesi toodi seni suurte tsisternautodega maja- alusesse reservuaari, sealt pumpadega katusel asuvatesse iga korteri individuaalpaaki. Sellest kasutatud vee hulka mõõdab isiklik veemõõtur. Hiljuti toodi selle magestatud merevee asemel enamiku majadeni veetorud, milles on puhastatud Niiluse vesi. Enne reservuaari on üldine veemõõtja, mis mõõdab maja reservuaari lastava vee kogust. Autodega sage veetoomine majja jäi ära. Aga maja kanalisatsiooni reservuaari käib enamasti ikka endiselt välja vedamas tsisternauto.
    Majapidamisgaasi hind on ka ülimadal. Gaasiballoone vedavad autod liiguvad kümneid kordi päevas igal tänaval, kolistades tähelepanu tekitamiseks vastu tühje balloone. Nüüd on paljudel tsentraalgaas, aga need balloonikolinad jäävad, kuni valitsus nõuab asendamist ilusa meloodilise sireeniga, nagu Türgis.
    Uskumatu, et iga maja siinsetest tuhandetest on väliselt teistest erinev, ja üpriski kaasaegse väljanägemisega. Kui vaid neid lõpetatud ehitisi rohkem oleks! Rääkimata majaesise tänava asfalteerimisest. Kui kasvõi 1 korter majas kannatab juba sees elada, siis ka sisse kolitakse. Enamuses majadest on palju viimistluseta, poolikuid kortereid ja ka väljaehitamata korruseid. Kuna peamiselt ongi majad  ehitamise staadiumis, käib vilgas töö koos kolistamisega alati ja kõikjal. Töömehe palk on väike, neid on tööpakkumist ootamas mošeede juures massiliselt.
    Hea, kui pooltes korteritekski juba elatakse- see annab mürale vaatamata turvalisuse võrreldes hulgaliselt seisvate päris tühjade majakarpidega. Need võivad rahulikult siinses kuivas kliimas seista ja oodata uut ehitusbuumi või omaniku rahalise seisu paranemist (või edasimüümist). Kui aga vaja, saab neid üsna lihtsalt,  suurte vasaratega, lammutada. Jällegi laialt saadaval olevate töötute poolt.

Liiklus

Õhk +32, merevesi +23, tuul 4 m/s.

Vist kõigest siinsest ebatavalisest kõige ebatavalisem on Egiptuse liiklus.
    Eriti trastiline on see Kairos, kus on kummaski suunas tihti 6 rida. Hurghadast Kairosse oli bussipilet eurodesse arvestatuna kõigest 4 EUR- 530 km eest. Niisiis, mõeldud- tehtud. Istusin moodsasse bussi ja koos lõunapeatusega 6 tunniga sile (!) kõrbe asfalttee läbitud.
    Ühest tavalisest laiast tänavast üleminek oli aga tõeline adrenaliinilaks. Emad imikutega ja muu elanikkond sukeldub autodevoolu stoilise rahuga. Kahjuks ei tulnud mulle kohe pähe koguda enda ümber veel paar tänavaületamist plaanivat kodanikku ja nendega koos minna. Valisin hõredama momendi ja läksin... Keset teed otsustasin olla hea inimene, jääda korraks seisma ja lasta kõige kiiremini minu suunas kihutav auto mööda. Selle ajaga aga jõudsid kohale kõik seni kaugemal olnud autod, kõigi kiirus vähemalt 80 km/t. Lõpuks seisin keset liiklust, mõlemalt poolt mind kõigest sentimeetri kaugusel (!) mööda kihutamas tohutu autodevool. Kui teisele poole tänavat eluga olin jõudnud, oli esimene mõte Kairost otsekohe tagasi rahulikku Hurghadasse sõita. Pärastpoole sundisin end kokku võtma ja veel ühe päeva Kairos veetma.
     Seega, üldisele tohutule kihutamisele vaatamata on autojuhtide reaktsioonid imetlusväärselt kiired. Avariisid juhtub suhteliselt vähe, enamasti siledatel sirgetel pikkadel öistel kõrbe asfaltteedel. Tavaliselt jääb juht magama. Alkoholi islamiusulised ei tarbi, küll aga narkootikume. Seda, ega muudki, liikluspolitsei ei kontrolli. Kontrollpunktid teedel on mingiks muuks otstarbeks- näit. külameeste linnadesse sõitmise takistamiseks, tagaotsitavate leidmiseks jms.
    Mootorrattaid ja jalgrattaid on vähe kasutusel. Kuna bensiinihind ja piletihind on odav, sõidab enamik inimesi bussidega- mikrobussidega, need liiguvad ülisagedaste intervallidega. Miskipärast on siin tavaks, et igal suvalisel hetkel saab bussi peatada, nii peale- kui mahatulekuks. Aga tundub sõitjaile mugav ja praktiline.
    Mootorratta seljas on tihti 3- 4 inimest, muidugi kõik kiivriteta. Mopeede pole üldse näha. Jalgrattaga enamus poisikesi (ega täiskasvanuidki), ei oskagi sõita- siin pole seda vaja, kuigi müügil jalgrattaid on, isegi odavamad kui Eestis.
    Juhilubade saamine käib läbi altkäemaksude, aga kogemused tulevad liigeldes.
    Muidugi on rikastel autod, ka autorent on olemas. Ja Hurghada liiklus on ikka väga rahulik ja hõre Kairoga võrreldes. Sõidan siin kõikjal kodunt toodud jalgrattaga ja kuna olen üks väheseid jalgrattureid, siis pälvin erilist tähelepanu ja imetlust. Et miks ma ikka tavainimese moodi mikrobussiga ei sõida, mõne km läbimine maksab siin u. 8 eurosenti.
  

Riigiasutused

Õhk +33, merevesi +24, tuul imekombel vaid 3 m/s.

Väga omapärane, araabiapärane on ajada asju riigiasutustes.
    Olen kokku puutunud notari, kohtu, elektrivõrgu, telefonivõrgu, linnavalitsuse, passilaua ja turismipolitseiga.
    Kõigile ühine on, et dokumendikuhjad on tohutud- arvutisse üldjuhul midagi ei panda. Ametnikud istuvad tähtsa näoga oma kirjutuslaua taga, dokumentide peal on pea-aegu päev läbi teeklaas, lepjoškasse pandud salat... ja suitsetavad vahetpidamata. Ime, kuidas hiired toidujäätmetega koos dokumente auklikuks ei söö ja sigaretituhast kogu kupatus maha ei põle... Hiiri- rotte on Egiptuses kõikjal.
     Lisaks on just riigiasutustes kohutav heakord- kõrbetuul toob aastatega liiva, remonti pole tehtud, koristaja käib vaid palga järel... Aga altkäemaksu võtavad kõik, seda ei pea isegi salaja andma. Iga asjaajamist võib suure raha eest ajada advokaat, või mõni kohalik targem mees, sest näit.elektriarvesti saamiseks tuleb läbi käia u. 30 ametnikku, ikka alamatest kuni kõige kõrgemateni. Muide, siin on korteriomaniku tunnus mitte niivõrd korteri ostu- müügileping, kui elaktriarvesti oma nimele saamine.
    Notaribüroo on samasugune koristamata, dokumentidemägedega koht. Siia tuleb ametlikult vaid senine omanik, kui on kogu raha kätte saanud, ja vormistab korteri kohta täisvolituse ostja nimele.Notaris ei uurita, kas sel omanikul ongi õigust müüa- selle algdokumentide kontrollimise võib "tellida" advokaadilt. Notarihoone ukseesine on täis suvalisi "kirjutajaid", keda tuleb palgata paberi valmiskirjutamiseks. Terve aasta kulub selleks, et omavahel sõlmitud ostu- müügilepingu all senise omaniku allkirja Kohtus tõestada. Notar seda ei tee. Ja Kohtus jällegi ei kontrollita müüja õigusi müüdud korterile.
    Välismaalased annavad allkirja araabiakeelsetele  dokumentidele, mille kohta parimal juhul antakse paarisõnaline "tõlge". Aga enamasti ikka nii, kuidas on kasulik araablasest poolele. Tihti ei tõlgitagi, või tehakse loodetud dokumendi asemel hoopis vastupidine.
  Veel paar aastat tagasi sai välismaalane vähemalt Turismipolitseis tavaliselt õiguse, nüüd enam mitte.
    
    
  

Egiptuse "peigmehed"

 Õhk +28, tuul 14 m/s,

   Istun toas, ootan külla Marinat, 82-aastast venelannat. Randaminekuks on väga tuuline.  Siinsed mehed eelistavad sexile raha. Nagu ka kaugete maade inimsööjate suguharud eelistavad lääne inimese nahkapistmisele tema raha ja vara.

   Tõsijutt, et mida vanem naine, seda ihaldusväärsem- sureb varem ära, ja kui isegi ei sure, siis siinsed ametiasutused usuvad juttu naise surmast ja mees saab tema korteri ilma liigsete küsimusteta. Marinale on igasugu ettepanekuid tehtud, aga eesmärk on ikka vähemalt üks tema kahest siinsest korterist. Sama olen kuulnud väga paljudelt välismaa naistelt, kes Egiptuses korteri ostnud.
   Hurghadas on näit. korteri kaotanud inglaste ühing- siia kuuluvad ka juristide ja kvb-de pettustes korteri kaotanud. Sama jutt venelaste ja muude maade  Egiptuse elu portaalides...
    Kortereid välja petma on meistrid ka advokaadid, kinnisvarabürood, ehitus- arendusfirmad, ja ka iga kohalik muhameedlane.Kopti kristlased on veidi ausamad, aga juhust kasutaks nemadki.
    Osa egiptuse mehi abielluvad  ka nooremate välismaa naistega, siin on esimesel kohal pääsemine pruudiluna maksmisest egiptlannale kuldehete näol (peig peab olema ka noorpaarile korteri ostnud), samuti uhke pulmapeo tegemine. Välismaalanna puhul neid kulusid pole. Enamasti ei tunne viimased seadusi ega nõua abielulepingusse oma varaliste õiguste, ega oma laste õiguste kaitset, samuti nõuet teist- kolmandat naist mitte võtta. Neid järgmisi oma mehe noori egiptlannasid koos nende peredega sunnib mees tihti välismaalannal üleval pidama. Egiptlanna õigusi aga kaitseb kogu tema suguvõsa, ja väga ägedalt.
    Lahutuse korral pressitakse valgelt naiselt igasugu raha välja "vabaks andmise" eest, lapsed viiakse salaja kõrbesse sugulaste juurde...
    Väga harva on noorpaar ka õnnelikus abielus. Aga siis juhtub ikka midagi- näiteks mehe sugulased ei lase koos elada, nõuavad egiptlannat. Ka välismaalanna vanemad ei pruugi sellisest abielust vaimustuses olla.
    Elu pole lihtne...õnnelikke inimesi on maailmas vähe. Inimesed justkui otsiksid igasugu probleeme... justkui tahaksid praadida end omaenese rasvas...
   
   
   
   

Tuulepühad

      Tuul 11 m/s, õhk +25, merevesi +23

    Järjekordne kodu(aresti)päev suure tuule tõttu. Eile küll käisin rannas, kuigi oli umbes sama tuuline. Sõit jalgrattaga randa on tuulega ainus ebamugavus. Kui on olemas mingi sein vm. tuulevari, saab ikka nii päevitada kui ka snorgeldada. Eriti huvitav on avastada uusi korallriffe, kuigi nad siin Hurghada rannikul eriti värvilised pole. Aga ega alati jaksa maksta laevaga mere keskele sõitmise eest. Ja kogemuste saamiseks sobib suvaline rand.
    Kevadeti puhub ka kõrbe liivatorm hamsiin, kuigi nime poolest 50- päevane, siis vahepeal on ka vaiksemad päevad, ja liiva taevani keerutab üles mitte igakord. Need, kel nagu minulgi, - aknad kõrvalmajast 3...4 m. kaugusel- on õnnega koos- tuppa see liiv eriti aknast (ega aknapragudest) ei ulatu.
    Puuviljad- juurviljad on siin ikka odavad küll, isegi kui turule ega vanalinna ei viitsi sõita. Maasikakilo poes praegu  0,5 eur, turul 0,25 eur. Paljud puuviljad on odavamadki, köögiviljad veel odavamad.

    Suhkur, kana, piimatooted - on ligi samas hinnaklassis nagu Eestis. Mu kommunaalkulud on 8 euri kuus. Paljud teenused on ka väga odavad, näit. pesupesemine.
    Hurghadas elab väga palju välismaalasi, u. 25 % venelasi, 15 % endisi sots- maade elanikke, u 2% itaallasi, u 2% inglasi, u. 2% sakslasi jne. Viimastel aastatel saavad vaid rikaste riikide kodanikud viisapikenduse. Ülejäänutel lastakse iga kuu käia viisa-office`s, venitatakse viisa väljastamisega kuni ärasõiduni, ja siis tehakse trahv, või pannakse deporteerimise pitsat- kohustus 7 päeva jooksul riigist lahkuda.      Pensioniealistel on lihtsam, eeldatakse et neil on säästud + igakuine pension, ja töökohti nad ka enamasti siin ei vaja... Seega on nad vaid raha kulutamas siin. Pealegi tekib advokaatidel, kvb-del, gigolotel jt. võimalus neid rahast tühjaks petta.
   
   
    

Märtsipalavus

   Õhk  +33, meri +24... toas +29

    Mitmendat päeva sellised temperatuurid. Kahju, et mu jää-konditsioneer Tartusse jäi. Ventilaator põriseb ja tema tuul jahutab nahka, aga toatemperatuur ei lange sellest isegi poolt kraadi.
    Õnneks lubab ilmateade õhutemperatuuri langemist +24-ni umbes nädalaks.
Tartu talvesse küll ei tahaks praegu, tuleb kannatada.
    Aga sellise toatemperatuuriga ei saa süüa keeta- el. pliit kütaks toa veel 3 kraadi kuumemaks. Tuleb süüa valmistoite ja toortoite.
    Aeg lendab ikkagi kiiresti- olen hakkama saanud tegevustega, mida seni ei sallinud- kudumine- heegeldamine, ilukirjanduse lugemine, isegi blogimine...
    Snorgeldamine kuulub lemmiktegevuste hulka juba mitmendat aastat. 10 aastat tagasi turismireisiga Hurghadas olles vedas üks meie grupi naine mu merereisil  laevapeatuses  kättpidi värviliste korallide juurde. Seal oli mida vaadata, isegi mitmemeetrine mureen, kõikvõimalikud värvilised kalad...

    Õnneks on Punase mere vesi nii soolane, et siin pole võimalik ära uppuda- kui kasvõi veidi liigutad kätt või jalga, püsid vee peal, ka vertikaalasendis.
    Keegi vene rikkurite pere soovib, et ma nende aastase lapsega inglise keelt kõneleksin. Rikkus ei anna häbeneda...  Saab näha...
    Varsti tuleb hakata kohalikke suveniire ja ka vajalikke kohaliku koloriidiga asju ostma: eesti sõbrannadele ja tuttavatele. Lennukisse võin seekord võtta äraantavat pagasit 30 kg.
    Küll on siis koju saabuda hea- eestlaste iseloom ja Eesti elukorraldus tunduvad maailma parimad. Ilmad siis ka juba kevadised, lapselapsed kasvanud, viinapuud ja muud aiatööd ootamas...
 

Kevad Hurghadas

Õhk +32 kraadi, tuul 4 m/s

    Palav... Rannas põles nägu ära, eriti otsaesine...
Jahedad ajad-  Hurghada talv- on möödas, toas juba +28, ventilaator ei jahuta ka 6 tunniga ainsatki kraadi. Lõunamaalase moodi hakkasin magama päeval, et palavaga vähem liigutada. Elu pikeneb 2x, kuna iga päev on nüüd 2 päevast koosnev.
    Isegi randa hakkan sõitma maika ja lühikeste pükste väel jalgrattaga.
Õnneks mu pidevalt eksiv ilmateade lubab mõned päevad +24. Saab näha...
    Söön iga päev 3x päevas maasikaid kohupiimaga magustoiduks.
Varem sõin pidevalt punaseid greipe, enam nad nii head pole.
    Rannas nägin rikast paksu meest oma laeva juures. Imelik, et sellised vajavad teenrit iga liigutuse tegemiseks. Mina nimetan neid kiirete liigutustega teenreid orjadeks, kuigi mõtlen selle nimetuse all kõige positiivsemaid omadusi- need on inimesed, kelle päralt on tulevik: haritud, ülesöönud rikkad ei suuda varsti ka lapsi teha, ja selleks tuleb palgata vaesed, kiired inimesed. Nii on igas riigis, kus käinud olen.
    Aga Punase Mere vesi on super! Maailmas pole teist nii tervislikku ja sooja merd.
Lisaks veel on snorgeldades näha kalad, krabid, korallid, meduusid... Täna nägin üht suurt kala, kes oli olnud veel suurema lõugade vahel, küljelt suured tükid nahka ära kistud.
    Kahju, et ma ei talu liiga suurt kuumust, mis siin maist oktoobrini valitseb. Muidu tuleks ka muul ajal siia ujuma.

     Lõunamaalased liiguvad õhtuti -öösiti õues, kuna siis on jahe. Seda ma veel pole suutnud omandada. Pimedas ei taha õues olla, kuigi kõik asutused on ööni lahti (välja arvatud riigiasutused, need avatakse kell 8 hommikul ja töötavad 14-15-ni).
   

Naistepäev

  õhk +28, merevesi +23, tuul 7 m/s

Hakkasin jalgrattaga randa sõitma, aga tulin tagasi- oli liiga tuuline.
    Muhameedlased on pidulikes galabeejades, nende pühaderõivis, mehed peamiselt valgetes pikkade kleitide moodi rõivastes. Reede ju neil puhkepäev, ja ka rahutuste toimumise peamine alguspäev. Jääb mulje, et just palvuse lõpul kutsutakse rahvast üles tänavatele protestima tulla. Mingit hirmu see viimane tõsiasi minus ei tekita. Olen riides piisavalt kohalike moodi. Eriti tuuliste või jahedate ilmadega.

Tavaelus kannavad mehed üsna läänelikke rõivaid, naised on sagedamini mustades pikkades kleitides koos pearättidega. Aga pereväärtused on neil korras, ja lapsi sünnib palju, see on neil auasi ja sissejuurdunud tava.
   Üksi rannas olla ei tahtnud, kõik mu venelastest tuttavad peavad Naistepäeva piduliku joominguga.
     Homme on parem randa minna, ei pea ise snorgeldamise ajal oma vara valvama.
Metsik rand, peaaegu ainus tasuta jupp mereäärt. Klaasikilde täis, vargaid ja salapildistajaid tuleb igas möödakäijas oletada. Kesklinnast veidi lõunasse, kohe peale Sunrise hotelli.
    Aga korallid ja põnevad eluvormid on huvitavad. Nüüd siis juba kannan plastik-kingi teravate korallide ja klaasikildude tõttu. Lestasid ma ei talu, kramp lööb jalgadesse.
    Hea, et ilmad veel parajalt soojad on, toas alates +27 kraadist on mulle raske- vajab harjutamist ja ventilaatori all istumist.
    Kukk kireb meil katusel, aegade jooksul on meie maja katusel või mõnes tühjas korteris elanud lambad, kitsed, küülikud, kanad...
   Mošees hüüab muedzin mehi palvele 5x päevas, alates hommikusest päikesetõusust, kella 5-st. Sellega peab harjuma, lisaks on ka paljudes majades palveruumid koos kaugelekostva palvelekutsumisega. Need 5x võiks muu-usulised ju mediteerida, eriti see päikesetõusu- ja - loojangu aeg.
     Igatahes, ilus päikeseline maa see Egiptus. Ka eksootikat jätkub.

Egiptuse elu

Õhk +27 kraadi, vesi +23, aga tänane tuul 8 m/s.

Hurghadas on turvaline ja kliima tervislik: õhuniiskus madal, tervislik merevesi ja imeline veealune maailm. Lisaks tavalistele korallidele ja värvilistele kaladele olen näinud meremadu, merekurki (seisin ta peal- hea et ta nii viisakas oli, et lõpuks tasakesi minema valgus), krabisid, barrakudat, mureeni jt.

    Linn on piisavalt eksootiline, kuna u. pooled inimesed on kohalikud araablased- islamiusulised ja koptid. Viimaseid on kohalikest u. 15 %. Turistid jälle tõstavad valgete inimeste osakaalu.

Elan koptide piirkonnas, u.pooled araablastest on siin koptid. Nad on oma turvalisuse kaitsel ilmselt igal öösel valves. Kuna neil on siin 20-korterilised oma majad. Tavaliselt elavadki majades sama suguvõsa liikmete pered. Mõned korterid sellistes majades on nad müünud ka välismaalastele ja muhameedlastele. Mõni korter on reservis, seda üüritakse välja. Välismaale on kolinud enamasti koptidest tippspetsialistid. Aga suurte peredega ja suurte suguvõsadega majaomanikud on paigal. Kuigi unistavad välismaale emigreerumisest paljud nii koptid kui islamiusulised.
   Punane Meri on muidugi super. Talvel enamasti 22- kraadine. Vaid suurimate külmalainete korral +20 kraadi. Eriti põnev on maski ja toruga snorgeldada. Kalu on igasugust värvi ja suurust.
    Eile kutsus kõrvalkorteri abielupaar mind oma luxkorterit vaatama. Olin neile öelnud kunagi, et kui müüa plaanivad, rääkigu mulle esimesena. Kuna meie 2 korteri ette saab veel ühe lisaukse panna, siis oleks vaikne ja turvaline. Nende korter on tõesti imeilus, pindala u. 70 m2, hind 35000 USD. Väga tahaks, et keegi eestlastest või siis venelastest mu kõrval hakkaks elama. Levitage seda infot.
    Päike paistab siin praktiliselt 360 päeva aastas. Varasematel aastatel on vihma sadanud u. 1x 10 aasta kohta. Nüüd kipub olema 1-2 x aastas, jaanuaris enamasti.
Tuuled puhuvad tuntavalt u. pooltel päevadel. Siis tuleb päevitamiseks valida tuule suunast varjatud koht.