laupäev, 22. veebruar 2014

Meri, mu meri...

Õhk +33, meri +23,  tuul 2 m/s

   Ilmad on tõesti soojad, meres tahaks snorgeldada rohkem kui päikest võtta. Väga huvitav on jälgida veealust elu- osad organismid punguvad, mitmed kalad vahetavad sugu (kui vastassugupoolest puudus käes), merikarbid lõksutavad oma poolmeid, krabid jooksevad külg ees mööda randa, 30-cm-ste okastega merisiilikud istuvad viisakalt päevasel ajal kaljupragudes... Värvikirevate kalade parved võtavad meelsasti ujuja- snorgeldaja oma parve liikmeks- on unustamatu elamus ujuda nende parve sees.
   Sellised merikarbid on kõik siitsamast merest pärit:


   Neid saab ise korjata või tänavamüüjatelt osta. Aga lennukiga pole mõtet riskeerida neid kaasa viia, karistused tollieeskirjade rikkujaile on rängad.
   Punase mere vesi on väga tervislik, soolsus umbes 10x suurem kui Läänemeres. Surnumeres on veel soolasem- kui silma läheb- põletab. Vee temperatuur oli siin sel talvel kõige külmemal ajal +22 kraadi, nüüd järjest tõuseb, kuni +30 kraadini suvel. Ravib kõikvõimalikke naha- ja muid haigusi. Inimese organism omastab mereveest naha kaudu mineraalsooli tihti paremini kui tablettidena sisse süües.
Päike paistab, lilled ja puittaimed õitsevad ... tundub, et selline ongi Paradiis...

  
     Kui ikka Egiptuse rahvas ka aru saaks, et rahu on alati parem kui sõda. Aga iga kildkond unistab võimust ja sellega kaasnevast rikkusest ja privileegidest. Teel võimule ei peeta patuks teisi samast rahvusest, samast religioonist inimesi tappa ja vigastada. Põhjuseks tuuakse, et meie tõde on õigem kui teie oma.
   Kui vähe tegelikult on inimesele õnneks vaja, sellest ei saada enne aru, kui õnnetused käes... Õpiks siis vähemalt oma seni tehtud vigadestki!  Kairos ei ole rahutused ja terror veel kaugeltki lõppenud.

reede, 14. veebruar 2014

Lõpuks ometi- rannailmad

Õhk +26, meri +23

   Üle kuu aja oli sel aastal jahedust ja tuult. Nüüd saab hakata päevitamas, snorgeldamas ja kala püüdmas käima. Venemaalased on tublid- hõivasid kambaga jupi metsikust ranna- alast, kus lõpuks ometi saab üsna turvaliselt olla. See on linna ainus vaba ligipääsuga rannikuala. Muidu on selles rannas olnud küll kohalikest poistest- meestest vargaid, salapildistajaid, liputajaid, seximüüjaid ja keda kõike veel... Suurte koertega küll jätkavad meie häirimist, aga küll me hakkama saame. Hurghada ainus odav, 5- naelane rand on kinnipaneku äärel, siis on meid, residente, palju siia randa lisandumas. Rikkamate riikide residendid elavad kas kinnistes, luksuslikes privaatrannaga residentsides, või käivad kalliste piletitega randades. Selline näeb välja see meie lahesopp mäe pealt vaadates:
   Pilti suurendades on ka meie päevitamisekohad näha. See kõrgem koht, kust pildistasin, on ühtlasi linna üks väheseid (või ainus) merevaatega koht, teisel pool maanteed asuva restoraniga VIEW, ja siin peatuvad enamus turismibusse, et rahvas saaks vaba merd pildistada. Ka politsei tugipunkt on siin mäe otsas.
   Siin lahesopis on palju mulle tundmatut mereelukat, kes näeb välja nagu suur meduus, kellele on selga kasvanud mererohi, ja roomab mööda merepõhja, nii et äärte alt on näha lainetavad küljed. Üks selline oli kogemata selili kukkunud, aga tundus, et lõpuks saab ta ikka end õigetpidi pööratud. Hooletum supleja võib neid loomi pidada mererohu puhmasteks ja peale astuda.
   Tänase Valentinipäeva puhul on linnas reklaami huvides jagatud rahvale lilleõisi, komme, puuvilju...
   Hurghada on kogu Egiptuse turvalisim paik, kuna siin on võimalik turistide kaitsmiseks tingimused luua. Ja see on eeltingimuseks, et Egiptus saaks välisturismiga oma kõikumalöönud majandust aidata.
   Siinail, ka Šarm- el- Šeiki ümbruses, on see palju keerulisem, sest kohalikud beduiinihõimud on alati olnud metsikud ja alistamatud. Iisraeliga sõlmitud kokkuleppe kohaselt Siinail aga sõjaväge olla ei tohi. Need beduiinid on aastakümneid tegelnud relvade, narkootikumide ja orjade ning kõikvõimaliku muu kraami salakaubandusega. Ka praegusel ajal on beduiinide majapidamises neegerorjasid, nagu ka beduiinidel Jordaanias. Viimatinimetatud kõrbealadel käisin üksi(!) vaatamisväärsustega tutvumas ja nägin oma silmaga. Küll on hea olla vana- ei sobi enam ei tööojaks, sexorjaks ega elundidoonriks. Ka spiooniks ei peeta, võisin rahulikult kõike vaadata ja ka pildistada.
    Aga on ka üks miinus minu vanusel: just sellist vanust peetakse kõikjal mittehuvipakkuvaks, seega raha küsitakse alati rohkem kui vähe noorematelt või veidi vanematelt naistelt.
  

laupäev, 8. veebruar 2014

Mehed ja naised

   Õhk +23, meri +22

   Islamimaailmast on ettekujutus tavaliselt selline, et abielumehed on türannid ja naised orjalikult alluvad. Sellist muljet tahavad ka kohalikud naised ise jätta- väljaspool kodu demonstreerivad igati oma mehe üleolekut. Kodus aga kulgeb elu naise juhtimise all, mehele tehakse etteheiteid nelja silma all. Lapsed osatakse panna ka emast lugu pidama. Mees teenib kogu perele vajamineva raha. Kui egiptlanna käibki tööl, siis teenitud raha võib ta kulutada ainult endale. Mehed üldjuhul armastavad väga oma lapsi. Seadus ja traditsioonid jätavad lahutuse korral lapsed tavaliselt mehele (kui mees soovib).
   Pulmi peetakse ikka, ka rahututel aegadel:

   Islamiusulistel meestel võib olla kuni 4 abikaasat, kopti kristlastele lubab usk ühtainust naist. 
   Segaabielus on tihti vastupidi- mees nõuab, et elatakse naise (välismaalanna) kulul, isegi mehe teisi naisi koos lastega sunnib ülal pidama.   Mees võib kõige uskumatumateski olukordades olla armukade, võib lüüa naist jne. Ilus kurameerimise aeg saab lõplikult mööda. Mees ei püüagi varjata oma abielurikkumisi, ja teeb kõike seda, mis naisele haiget teeb. Kui neil on ühised lapsed, on see eriti valus. Kui kooselu muutub talumatuks, siis enamasti ei luba mees naisel koos lastega kodumaale naasta, vaid viib lapsed kas ajutiselt või alaliselt oma sugulaste juurde. Seaduse järgi on islamiusulise mehe lapsed tema usku. Paljud mehed nõuavad ka naise astumist islami usku, kuigi alguses lubasid nad naisel selles osas talitada oma soovi kohaselt. Sellises kooselus minnakse isegi nii kaugele, et lavastatakse naise kohtumine teise mehega, ja naine deporteeritakse riigist ametlikult.
   Seepärast tuleks põhjalikult kaaluda, kas on mõtet siduda end keevavereliste ja sädemeid pilduvate silmadega siinsete meestega, või võtta õppust nende õnnetute naiste lugudest, kellele tulevik vaid pettumusi tõi. Enamasti on selline mees ka välismaalasest naise vara omale haaranud. Kui tal midagigi oli. Noortel naistel mõnikord tõesti pole midagi peale nooruse ja armastuse.
   Harvem juhtub, et segaabielu on õnnelik. Siis võib mehe suguvõsa hakata nõudma, et mees abielluks ka egiptlannaga. Või ei võeta välismaalannat oma suguvõsa liikmeks, tehakse ta elu põrguks. Või aetakse mees ja naine tülli puhtalt sportlikust hasardist: ärgu olgu keegi õnnelikum kui mina.