teisipäev, 31. märts 2015

Tuul

Õhk +32, meri +24, tuul 10 m/s

Ei suuda sellise tuulega randa minna- seal pole mingit tuulevarju. Mitu korda olen pool teed ära sõitnud ja ikka tagasi koju keeranud. Pole parata, kui enne Eestisse-sõitu peaks mingil päeval olema 8 m/s, siis tuleb minna. Tegelikult on siin lihtne end ära külmetada, isegi ei tea, miks. Aga lisaks minusugusele õrnakesele (kel on siiski õnnestunud suuremat külmetust vältida) on ka muu elanikkond siin talvel tihti tõsiselt külmetuses.
Imelik on, et venekeelsed talvitujad ei kavatsegi üksteise poole pöörduda sinatades, kuigi on tuttavad juba mitu aastat, ja vanuselt enam- vähem üheealised. Muidu ollakse suheldes üsna abivalmid ja sõbralikud. Toidukauba hinnad erinevates kauplustes tulevad tihti jutuks, samuti väiksed näpunäited igapäevaeluks.
Ukraina lahingupiirkonna lähedalt on ka mitmed tulnud. Venemaalased kiidavad Putinit. Ukrainlased vastupidi. Aga tülli minnakse muude, väikeste asjade pärast.
Ilmselt lõpetatakse see sõjateema kiiresti ära ja püütakse jätkata neutraalsematel teemadel. Ega meie suuda nagunii maailma asju muuta. Sõda või mäss võib iga hetk kustahes puhkeda, seepärast on hea olla teel.



kolmapäev, 18. märts 2015

Prügilinnas Muqqatamis

Vaeseid ja prügimägesid olin ennegi näinud, aga et sama rahvusgrupp- koptikristlased- on siinse ühiskonna edukaimad- rikkamad ja ka vaeseimad, seda tahtsin mõista. Lisaks on prügimäe juures tohutu suur maa-alune koobas, mida ei täidetud prügiga, vaid sinna sisustati odavalt suur kristlik kirik:
 Mul ei õnnestunud sisse pääseda, kunagi hiljem lähen sinna koos koptidest tuttavatega. Nagu väljast, nii ka seest, on kirik kaunistatud peamiselt liivakivist väljatahutud skulptuuridega.
Veel tahtsin näha oma silmaga, et vaatamata seagripi- aegsele sigade pidamiskeelule ei lasta igipõlisel tegevusalal, (ja söödavate jäätmete igapäevasel lisandumisel) sigadepidamisel katkeda. Ja nii oligi: sügaval rangelt valvatavas koopas sain näha täissöönud sigu:
Muidu on Muqqatam linn nagu iga teinegi. Suured paljukorterilised majad, hulk mošeesid... Aga ühtki koptikirikut ei märganud. Kui vapustav võib olla osalemine jumalateenistusel selles 5000 inimest mahutavas koobaskirikus. Milline akustika, ja mõju inimestele! Kirikutel (ja religioonidel) on ühiskonnas väga suur roll- liita inimesi, ja terveid rahvaid ning riike.
Miskipärast on sel tänapäeval tihti ka negatiivne toime- siis kui ässitavad teist usku rahvastele sõjaga peale tungima.

pühapäev, 15. märts 2015

Kuulus Tahriri väljak, ja India Konsulaat Niiluse saarel

Tahriri väljakul toimusid 2011 a. jaanuari revolutsiooni verised sündmused. Nüüd on see rahulik linnasüda, aga kõige dramaatilisemad sündmused on toimunud samuti siin:
Tahririst üle Niiluse jõe asub Gezira saar, kus paiknevad paljude riikide esindused.
Taksojuht "ei leidnud" India Saatkonda ka siis, kui näitasin kaardilt, ja andsin aadressi araabia keeles. Kuidas neil küll leidub alatust teha kogu Niiluse saarele ring peale, kui soovitud koht asub otse silla lähedal. Vahetult enne teise ringi algust ütlesin pahaselt, et nüüd aitab tiirutamisest.
Pärast selgus, et samal Gezira saarel asub eraldi ka India Konsulaat, kes tegeleb viisade väljastamisega. Vaatamata taotluse eelnevale elektroonilisele edastamisele, tuleb kohapeale tulles uuesti alustada. Suure vaevaga sain kokku lepitud, et viisa saan kätte alles neljapäeva pärastlõunal. Tekkis vajadus 5 ööd ja 6 päeva veeta pöörase liiklusega Kairos.
Samas kõrghoones asub ka Iiri-, Ungari ja Eesti esindus: 3, Abu Elfeda Str.:
Käisin vaatamas ka Eesti Saatkonda: alguses turvameeste ala, edasi naissekretärid... Küll ikka on elu ilmas ohtlikuks läinud. Nii paljude erialade inimesed  peavad arvestama terroriaktide võimalikkusega!

laupäev, 14. märts 2015

Kairos

Eelmisest Kairoskäigust meenub 20-realine liikluskaos kesklinna suurematel tänavatel. Kui üle tänava hakkasin minema, jõudis liikluslaviin minuni, seisin keset teed, ja mõlemas suunas, (minust mõlemalt poolt) kihutasid minust 1 cm. kauguselt mööda kõikvõimalikud signaalitsevad liiklusvahendid.
Seekord tulin samuti liinibussiga. Vaja teha suveks india viisa. Metroo on super pikemate vahemaade läbimiseks. Pilet maksab vaid 1 LE (u. 11 eurosenti). On tavalised, ja naistevagunid:
Tavalises õnneks pakuti mulle istet- olin selja valusaks istunud Hurghada- Kairo bussis, kuna just minu pingi ees oli pinkide vahekaugus eelmisest pingireast üliväike.
 Linnakeskuses on 100-aastased väärikad koloniaalstiilis hooned:
Selles piirkonnas asub ka u. 100 hotelli ja samas suurusjärgus hosteleid. Minu broneeritud tuba asus samuti siin, hinnaks 8 euri/ööpäev. Täiesti puhas ja mugavustega. Omajagu tekitab pahameelt umbes poolte egiptlaste soov välismaalastelt kõiges topelthinda küsida. Nii toidu, puuviljade, kui ka kõige muu osas.
Kairos olevat juba 30 miljonit elanikku!  Ja uus uudis on see, et tahetakse ehitada uus pealinn kõrbesse.

esmaspäev, 9. märts 2015

Päikesepiste

Õhk +32, meri +24, tuul 4 m/s

Naistepäeva Egiptuses kohalikud ei tähista.
Kevadine päike on muutunud agressiivseks, lisaks UVA- kiirtele on nüüd maapinnani jõudnud ka UVB- kiired. Samuti on õhk liiga äkki liiga soojaks muutunud. Lisaks olin kuuma ilmaga seekord rannas peakatteta.
Põhjamaa inimene tahab ju kiiresti, ja võimalikult pruuniks saada. Nägu sai põlenuks, keha õnneks ei kannatanud kuumuse või ärapõlemise käes. Talvine päike on ohutum, nahka ära ei põleta, ja soojust on tuule käes vaevalt niipalju, et ei lõdiseks jahedusest.
Plaanisin kohe elukindlustust teha (eelmise, aastase 3 kuud sai täis). Aga Eesti kindlustusfirmad teevad lepingu vaid neile, kes alustavad reisi Eestist. Seega jäi üle ise olukorrast välja tulla.
Seekord pääsesin kergemalt- öösel oli suur kõhulahtisus ja peavalu. Enamasti peetakse neid sümptomeid lõunamaal olles toidumürgituseks. Aga tegelikult on see tihti liigsest päikesest. 10 aastat tagasi tuusikuga Hurghadas olles olid mul sellises olukorras ka tugevad külmavärinad, osa naisi aga kaotas teadvuse. Ka liiga täis kõht mõjub rängalt, kui kohe randa minna. Hotellis paketireisiga ju seda ainsat hommikusööki ei raatsi pooleli söömata jätta.
Lugesin läbi igasuguse info ja otsustasin antibiootikuid mitte võtta. Siinsetes apteekides soovitavad vaid Drotazidi või Antinali, mis tegelikult on antibiootikumid. Neelasin iga paari tunni tagant söetableti ja tühja kõhu peale võtsin lahjat vesinikülihapendi vesilahust- see hävitab kõik pahalased, ja kõrvaltoimed  puuduvad. Sõin vaid natuke kaerahelbeputru iga 3 tunni tagant.
Ongi juba palju parem. Homme jälle randa, aga mitme valge peakattega (erinevateks olukordadeks). Ja suure veepudeliga (veepuudus on samuti päikesepiste ja kuumarabanduse soodustaja). Seekord siis juba lühemaks ajaks. Isegi vihmavarju võtan kaasa, et pea jahedamas hoida. Kui ka oma vigadest ei õpi, on ikka tõsiselt midagi viga.