esmaspäev, 24. november 2014

Päikesepaiste ja pidevad kõrgrõhkkonnad.

Õhk +24, vesi +24, tuul 8m/s.

Vaatamata praegusele suhtelisele jahedusele ja aeg-ajalt puhuvatele tuultele on siinne kliima tervislik. Sellist pimedust ja madalat rõhuvat taevast nagu Eestis sageli- eriti sügiseti- pole siin kunagi.


Praegu on siin päeva pikkus u. 10,5 tundi, talvine päev u. 10 tundi, suvine u. 11,5 tundi. Seega, taimekasvatajate keeles asub Egiptus lühipäeva-alal. Ja Eesti oma suvise pika päevaga pikapäeva- alal.
Pimedus saabub lõunamaades kiiremini- väga äkki saab päevast öö. Ja egiptlased armastavad välja minna hilja, kui on jahedam. Siis karjutakse tänavavalt sõbra akna suunas kogu seda juttu, mida eestlane läheks ütlema ukse taha või tuppa. Nii on ju lihtsam ja mugavam, lõunamaa kliimas vaja energiat kokku hoida.
Mehed istuvad tavaliselt kohvikus, st. teemajas, kus joovad vaid kanget musta teed, suitsetavad muidugi, ja arutavad meeste teemadel. Samal ajal hoides silma peal TV -jalgpallimatšil.
Naised on, nagu alati, kodus laste juures. Ja lapselapsedki on tavaliselt lähedal.
Liiga paljud välismaa naised on abiellunud egiptlasega. Enamasti muidugi on seda vaja egiptlasest mehele (majanduslikult kasulik). Aga sellega annavad naised kogu oma elu ja saatuse mehe kätte. Enamasti arvab mees, et kuna tal on nagunii alati õigus, järelikult pole naisel mingeid õigusi. Seda eriti välismaalannal, keda ei tule sugulastest keegi kaitsma. Egiptuse riik oma korrumpeerunud õigussüsteemiga hoopiski mitte.
Aga eks igaüks otsustab ise, kas tahab oma elu üle ise otsustada, või mitte.
Tavaline igapäevaelu, turupäev:








pühapäev, 16. november 2014

Ilmad on jahedad ja tuulised


Õhk +28, meri +25, tuul 8 m/s.

Varasematel aastatel olid novembri alguse ilmad kuumad, nüüd u. +28. Ja tuul teeb olemise veel jahedamaks. Mere ääres on osa rahvast end sisse mässinud soojadesse riietesse, ja loeb või lahendab ristsõnu. Aga peamiselt räägitakse päevateemadel ja ka Ukrainas toimuvast. Kui muudel teemadel on kõik ühel nõul, siis Ukraina teema jagab inimesed kahte gruppi- ühed pooldavad Venemaad, teised Ukrainat.



Endiselt käivad meres kohalikud araablased koos oma võitluskoertega, st. inimesed ujutavad koeri, ise nad tavaliselt meres ei käi, ja meie kaitsjad- nüüd juba 3 hulkuvat koera,- on endiselt kohe nõus võitlusse astuma. Suure vaevaga hoiame neid tagasi: las võitluskoerad lähevad meist mööda, kuigi nad saaksid ka teistkaudu minna. Kord siiski läks koertevõitluseks, ja seda minust u.10 cm. kaugusel, kui ma parajasti kõhuli päevitasin. Algul ei julgenud ma iitsatadagi, tegin näo, et magan. Siis aga läks võitlus nii ägedaks, et sain enda pihta kõigi maapinnal leiduvate kividega ja pidasin paremaks veidi eemale tõmbuda. Mingitmoodi suutsid meie inimesed asja enne veriseks minemist lõpetada. Ma olin nii šokis, et ei teagi, kuidas seda täpselt tehti.
Isegi privaatrandadega hotellides elavad inimesed eelistavad tihti oma täissuitsetatud, kärbseid täis randadele meie metsikut randa.
Nägin mere põhjas ülisuure  merekarbi tükki. Snorgeldamine on ikka väga põnev tegevus. Merepõhjast leian vahel ka kalamehe varustust... Nägin üsna kalda lähedal ka 2 m. pikkust meremadu.
Pärast lisasin fotosid oma Austraalia- blogile. Kahjuks Kagu- Aasia fotosid nii lihtsalt SD-kaardid kätte ei anna, ütlevad, et juba on kellegi arvutisse (reisi ajal) võetud, ja uusi fotosid pole. Vajan targemate nõuandeid.

esmaspäev, 10. november 2014

Tere jälle, Hurghada!

Õhk +30, meri +26, tuul 3 m/sek.

Paar päeva tagasi jõudsin kohale, Tallinnast Turkishi lennukompaniiga. Nende juures on parim see, et äraantavat pagasit võib olla 30 kg, käsipagasit keegi üle ei loe ega kaalu. Mul oligi 30 kg-ne konditsioneer, ja käsipagasiks suur kott (mida kanda ei jaksanud) + hulk väiksemaid kotte. Seekord saabudes kontrollis Egiptuse toll kõiki suurema pagasiga saabujaid. Et mu konditsioneer polnud uus, millelt saaks suurt tollimaksu küsida, tundus neile uskumatu. Pärast mitmekordset kontrolli ja skännimist lubati mind minema.
Hurghada Lennujaam:
Kuidagi sain hakkama, taksoga (jälle üks linn, kus võim taksomaffia käes- ühiskondlikku transporti pole lennujaama ja linna vahel) kohale jõudes kandsin ise pagasi osade kaupa oma kõrgele 4. korrusele. Siinmail on laed väga kõrged, ja alumine korrus eriti- see on äripindadeks. Lisaks on majadel olemas ka kõrge keldrikorrus, et ikka pinda oleks maksimaalselt. Välja ehitatakse jupikaupa, raudbetoonkarkassi kvaliteet seismisega kuumas kliimas ei lange. Ikka käib pidev kolin ja mürin- ehitatakse peaaegu igas majas.
Tasuta (ainus) rand on imekombel alles. Koos tuttavate inimestega. Ja mu mitukümmend aastat vana jalgratas õnneks toimib ikka veel. Kõige imetlusäärsemad on tolle aja kummid- ikka veel need algsed all. Uuematel ratastel läheb Hiina kumme läbi umbes kord kuus.
Meri on muidugi super! Soe, tervislik, soolane (kannab vee peal ka ujuda mitteoskajaid). Puhas ja läbipaistev, edaspidi kasutan maski ja toru. Kuidas mu kalmaarid ja mitmevärvilised kalad elavad?
 Muutunud on palju- hulk endisi ettevõtteid kadunud, uued tekkinud, palju on ehitatud edasi seni poolikuid maju. Elu keeb...
Oma  kodutänavasse keeramiskohagi tundsin vaevalt ära- mitu uut asutust on siiagi tekkinud.
Turvalisus on tasemel- see ju provintsikeskus, kus lisaks turistidele turvatakse ka kõrgemaid ametnikke ja muidu rikkaid. Turiste on palju, juba lennukis oli mitukümmend prantslast- sellest riigist pole varem eriti olnudki. Tänavatel on samuti turiste palju.
Odavamaid hotelle lammutatakse, et ehitada suuremaid ja paremaid. Sellest on kahju- paljud tahaks soodsaid hindasid. Neis vähestes odavamates ongi hinnad nüüd tõusnud. Muus osas on hinnad endised, elada saab odavalt.
Kui vaadata seda pidevat ümberehitamist, jääb mulje, et kohalikul rahval on raha palju.