Õhk +28, meri +25, tuul 8 m/s.
Varasematel aastatel olid novembri alguse ilmad kuumad, nüüd u. +28. Ja tuul teeb olemise veel jahedamaks. Mere ääres on osa rahvast end sisse mässinud soojadesse riietesse, ja loeb või lahendab ristsõnu. Aga peamiselt räägitakse päevateemadel ja ka Ukrainas toimuvast. Kui muudel teemadel on kõik ühel nõul, siis Ukraina teema jagab inimesed kahte gruppi- ühed pooldavad Venemaad, teised Ukrainat.
Endiselt käivad meres kohalikud araablased koos oma võitluskoertega, st. inimesed ujutavad koeri, ise nad tavaliselt meres ei käi, ja meie kaitsjad- nüüd juba 3 hulkuvat koera,- on endiselt kohe nõus võitlusse astuma. Suure vaevaga hoiame neid tagasi: las võitluskoerad lähevad meist mööda, kuigi nad saaksid ka teistkaudu minna. Kord siiski läks koertevõitluseks, ja seda minust u.10 cm. kaugusel, kui ma parajasti kõhuli päevitasin. Algul ei julgenud ma iitsatadagi, tegin näo, et magan. Siis aga läks võitlus nii ägedaks, et sain enda pihta kõigi maapinnal leiduvate kividega ja pidasin paremaks veidi eemale tõmbuda. Mingitmoodi suutsid meie inimesed asja enne veriseks minemist lõpetada. Ma olin nii šokis, et ei teagi, kuidas seda täpselt tehti.
Isegi privaatrandadega hotellides elavad inimesed eelistavad tihti oma täissuitsetatud, kärbseid täis randadele meie metsikut randa.
Nägin mere põhjas ülisuure merekarbi tükki. Snorgeldamine on ikka väga põnev tegevus. Merepõhjast leian vahel ka kalamehe varustust... Nägin üsna kalda lähedal ka 2 m. pikkust meremadu.
Pärast lisasin fotosid oma Austraalia- blogile. Kahjuks Kagu- Aasia fotosid nii lihtsalt SD-kaardid kätte ei anna, ütlevad, et juba on kellegi arvutisse (reisi ajal) võetud, ja uusi fotosid pole. Vajan targemate nõuandeid.
Varasematel aastatel olid novembri alguse ilmad kuumad, nüüd u. +28. Ja tuul teeb olemise veel jahedamaks. Mere ääres on osa rahvast end sisse mässinud soojadesse riietesse, ja loeb või lahendab ristsõnu. Aga peamiselt räägitakse päevateemadel ja ka Ukrainas toimuvast. Kui muudel teemadel on kõik ühel nõul, siis Ukraina teema jagab inimesed kahte gruppi- ühed pooldavad Venemaad, teised Ukrainat.
Endiselt käivad meres kohalikud araablased koos oma võitluskoertega, st. inimesed ujutavad koeri, ise nad tavaliselt meres ei käi, ja meie kaitsjad- nüüd juba 3 hulkuvat koera,- on endiselt kohe nõus võitlusse astuma. Suure vaevaga hoiame neid tagasi: las võitluskoerad lähevad meist mööda, kuigi nad saaksid ka teistkaudu minna. Kord siiski läks koertevõitluseks, ja seda minust u.10 cm. kaugusel, kui ma parajasti kõhuli päevitasin. Algul ei julgenud ma iitsatadagi, tegin näo, et magan. Siis aga läks võitlus nii ägedaks, et sain enda pihta kõigi maapinnal leiduvate kividega ja pidasin paremaks veidi eemale tõmbuda. Mingitmoodi suutsid meie inimesed asja enne veriseks minemist lõpetada. Ma olin nii šokis, et ei teagi, kuidas seda täpselt tehti.
Isegi privaatrandadega hotellides elavad inimesed eelistavad tihti oma täissuitsetatud, kärbseid täis randadele meie metsikut randa.
Nägin mere põhjas ülisuure merekarbi tükki. Snorgeldamine on ikka väga põnev tegevus. Merepõhjast leian vahel ka kalamehe varustust... Nägin üsna kalda lähedal ka 2 m. pikkust meremadu.
Pärast lisasin fotosid oma Austraalia- blogile. Kahjuks Kagu- Aasia fotosid nii lihtsalt SD-kaardid kätte ei anna, ütlevad, et juba on kellegi arvutisse (reisi ajal) võetud, ja uusi fotosid pole. Vajan targemate nõuandeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar