reede, 22. jaanuar 2016

Vanalinn Dahar

õhk +21, meri +22

Käisin üleeile vanalinnas viisapikenduse dokumente sisse andmas. Seekord on viisade väljastamist koomale tõmmatud ja ooteaegasid pikendatud. Isegi rikaste riikide pensionärid saavad viisapikenduse 2-3x lühemaks ajaks kui tavaliselt. Mis siis minul loota. Kuigi erilist vajadust viisat pikendada pole, otsustasin siiski seaduskuulekas olla. Äkki saan aastase viisa, siis ei pea muretsema, et üksikreisijaile tuleval sügisel riiki sisenedes lennujaamast viisat enam ei anta (seda plaanitakse juba mitu aastat).
Veel käisin kopti peakirikus, turul, lihtsalt tänavail.
  Siinne linnaosa on Hurghada vanim, enamus maju on 1980- 2000 aastatest, seega üsna väsinud moega. Aga riigiasutused, kuberneri residents ja Linnavalitsus- asuvad peamiselt just siin. Muidugi on politseinikke ja sõjaväelasi piirkonda turvamas. Ent paljudes muudes riikides on see häirivam ja sagedasem kui siin. Igatahes eksootiline ja turvaline kant. Välismaalaste kohaloluga ollakse harjunud, nende suhtes ollakse külalislahked ja tolerantsed. Siin vanalinnas elab suhtarvudes rohkem kohalikke kui muudes linnaosades. Seega liigub rahvuslikes rõivis egiptlasi palju. Ka üleni mustas naisi, kel vaid silmad näokatte vahelt paistavad. Koptikristlaste naised ei kata nägu, juukseid (ega enamasti ka keha laiade rõivaste alla).
 Linn muutub igal aastal- osa kaubanduspindu suletakse, teisi avatakse. Ka suured toidupoed kaovad ja tekivad. Imelik, et siin linnas tööstuskauba täikasid pole. Kasutatud mööblit küll müüakse ja osa restaureeritakse. Ega palju kraami lausa äraviskamiseni ei jõua, isegi prügikastidest korjavad kastiga mootorratastel poisid nii plastikpudelid kui muu plastiku ümbertöötlemiseks. Ja ise toodavad sellest igasugu esemeid. Metall ostetakse kokku samuti kastiga mootorrataste või -autodega. Samasugustelt transpordivahenditelt müüakse mööda sõites kõikvõimalikke lõunamaa puid ja taimi. Puuvilju müüakse tihti eeslirakenditelt. Eeslirakendeid on ka muidu näha. Kaameleid on vähe, vaid turistide sõidutamiseks.
Huvitav on, et jalgrattaid- mootorrattaid on linnas vähe. Sõidetakse soodsa hinnaga mikrobussidega. Enamus ei oskagi jalgrattaga sõita. Nagu enamik egiptlasi ei käi ka ujumas. Kuigi elavad siin mere kaldal.
Nii et patriarhaalne ja traditsioone hoidev riik.

teisipäev, 12. jaanuar 2016

Hurghada peale Bella Vista hotellipussitamist

õhk +23, meri +23

Endiselt on plusskraadid meeldivalt suured, ent põhjatuul külm ja tugev.
Turvalisus linnas on vähemalt seni väga kõrgel tasemel. Korravalvureid on lisandunud, aga selletagi on tavaline olukord ohutu. Lisaks turistide turvamisele on Hurghadas ka kubermangukeskus, riigiasutusi turvatakse samuti (nii suured politseiüksused kui sõjavägi).
Liiguvad jutud, et pussitajapoisid polnud terroristid, vaid tavalised töö kaotanud noormehed. Muidugi on ISIS-el kasulik näidata, et nemad jõuavad kõikjale, ja politseil hea demonstreerida, et kui hästi nad kahjutustavad terroriste.
 Eks näe, kas 25. jaanuari- revolutsiooni aastapäeva- Kairo paugutamised ka Hurghadas mingit moodi väljenduvad.
   Meie tuultele avatud metsikus mererannas jätkub ujujaid-päevitajaid ka praegu:
Liikumine linnas on turvaline, kuigi mõned meeleheitel noorukid vahel tõmbavad mööda sõites mõnelt naiselt käekoti. Ka araablannadelt. Aga maailma muudes riikides ja piirkondades on seda tüüpi juhtumeid kordades rohkem, ja juba palju aastaid.
Mõttekas on mitte kõndida erilise vajaduseta õhtuti- öösiti tänavatel, eriti üksi. Ka see on aastaid lääneriikides palju ohtlikum olnud kui siin.
Kurb muidugi, kui jõuame siinse kuritegevusega millalgi järele arenenud (ja ka vähearenenud) riikidele.
Venemaa ja Egiptuse vahel ei toimi praegu ka otselendavad regulaar-lennuliinid. See räägib suhete jahenemisest kahe riigi vahel. Ja rikaste araabiariikide turistid siia puhkama ei kipu, lääne- euroopa maade omad on õnnestunud ka ära hirmutada- nii on hulk egiptlasi kaotanud oma sissetulekud hotellides ja kaubanduses... Vast ehk kaubavahetus jäi toimima? Muidugi on see riigile tõsine katsumus.
   Siiski on Hurghadas elu EL pagulaskriisiga (ja väga paljude riikide kuritegevusega) võrreldes kordades ohutum ja päikselisem. Sellised hordid anonüümseid noori mehi hakkavad Euroopasse sattununa ühinema kuritegelikeks kampadeks- neil ju vaja aina rohkem raha ja hüvesid. Suguvõsa ees ei pea enam korralik olema. Lisaks on need rahvad aastatuhandeid harjunud narkootikumide tarvitamisega. Oma koduriikides oli neil kogu riigikorraldus arvestanud rahva omapäradega.
    99 % Hurghada tuhandetest residentidest  (u. 20 000 välismaalast) tunnetavad oma nahal siinset turvalisust. Eks mõni pageb ka kuhugi, kus arvab parem olevat. Selline väike kriis aga liidab ülejäänuid.


esmaspäev, 4. jaanuar 2016

Aastavahetuse mõtisklusi

õhk +22, meri +22

Oli erakordselt vaikne aastavahetus: turiste hotellides kordades vähem kui tavaliselt (Venemaa keelas Egiptusse ja Türki grupireisid), moslemitel aastavahetus kuukalendri järgi, õigeusklikel koptidel ja vene õigeusklikel 2 nädala pärast.
Kodudes kohalikud ei pidutse aastavahetusel. Seega olid tänavad peaaegu inimtühjad, korterites ka vaikus. Käisin oma 5x maja katusel saluute vaatamas- olid mõned üksikud väiksed ilutulestikud mere kaldal ning väike paugutamine kõrbe ja linna piiril sõjaväeosas.
Kuusirp asetses tõesti kummuli, st. oma kumer pool allpool. Väga huvitav, vist lõunamaade iseärasus.
Selline rahu ja vaikus aastavahetusel oli väga meeldiv, eriti talviste külmetuste põdejatele.
    Igatahes turvalisus on kõrgel tasemel: kuna väikekaupluste ja muude teeninduspunktide käes on iga maja esimene avatud korrus, hoitakse-poputatakse iga potensiaalset ostjat (ka välismaalasi). Ja jälgitakse sealt 24/7 kogu olukorda oma ümbruskonnas. Niigi napib ostjaid turistide vähesuse tõttu. Aga kohalikud, ka naised- lapsed, liiguvad julgelt ringi.
    Suuremates toidupoodides olid osade kaupade sooduspakkumised. Poleks uskunud, et kanamaks võib nii maitsev olla. Ka saksa vaakumpakendis rukkileiva leidsin lõpuks uuest Ragab Sons kauplusest. Tänavu seda Metro ketis ega teisteski pole olnud. Kuigi omatehtud leib on maitsvam, aga mu rukkijahu on lõpukorral.
Võib ka niisama jalutada ja müügikohti uurida. Vajadusel on võimalik hindasid tublisti alla kaubelda. Minu ostusooviks on aga vastilmunud mahukas Araabia keele õpik vene keele baasil. Kuna hind on tervelt u. 25 euri, siis veel pole raatsinud osta. Sellel veel kauplemisvõimalust pole, ostjaile tundub kallis. Senini muude araabia dialektide kehvad õpikud- vestlussõnastikud ju üliodavad.