neljapäev, 10. november 2016

Vana kõrvuti uuega Hurghadas

õhk +29, meri +27

Sattusin jalutama peatänava Sheratoni taga algavas piirkonnas, Ultramoodsast jahisadamast vaid u.100 m.
Nagu oleks sattunud möödunud sajandisse, nii eksootiline... Seekord ei jäänud küll silma kitsed, eeslid ja lambad linnas, aga eile nägin neidki.
Antiigipood:
Mõni aasta tagasi lammutati osa vanu maju, et välismaalased ei näeks vaesust, osa siiski on alles nii siin kui ka vanalinnas Daharis.



 Naised kannavad vett koju tänaval asuvast tsisternist:
 Ja ikka vesteldakse omavahel kodu juures, samal ajal kui mehed istuvad hulgakesi teemajas.
Lihtsad inimesed, rahul oma eluga, ega unistagi (loodan) luksusest kõrvaltänaval.

teisipäev, 8. november 2016

Arstiabi kogemus

õhk +28, meri +27

Eile kukkusin mäest laskudes- ikkagi peale paduvihma oli pinnas teistsugune kui tavaliselt.
Vigastasin vasaku käe eelviimast sõrme. Algul oli väga valus, aga kui õhtuks oli näha, et paistetust eriti ei tekkinud, tõsisemat valu ka tavaasendis polnud- otsustasin, et küll aeg parandab.
Hommikuks aga oli tekkinud kaks paistetanud ja sinist kohta: üks liigesel ja teine, eraldi paistetus, selle läheduses.
Kõndisin lähimasse haiglasse, selgus et päris asjalikku.
Aga ikka jääb mulje, et reisikindlustuse rahadest võimalikult suure tüki saamiseks ollakse valmis juhtumit hullemana näitama. Õnneks küll küsib kindlustusfirma ka patsiendi käest nii ravi alguses kui ka lõpus täpselt kõiki asjaolusid ja tehtud ravi. Seega, las u. 40% joonistavad juurde. Hullem on, kui ühiste pingutuste tulemusena suudetakse leida konks, et jätta maksmata, ja kogu see suurendatud eurokulu jääb patsiendi kanda. Õigesti tegin, et varasematel aastatel pole (vaatamata reisikindlustuse olemasolule) ei haiglasse ega kindlustusse pöördunud- küll väiksemad hädad taanduvad ajaga ise.
Mõni päev tagasi oli siin haiglas tehtud keeruline operatsioon eestlannast turisti kahe laeva parrraste vahele jäänud sõrmedele. Loodan, et edukalt.
Huvitav on jälgida nii teistsuguse riigi ametiasutuse tööd. Elekter läheb (tunniks või mitmeks) üsna sageli ära. Pannakse tööle generaator, toimima jäävad vaid tähtsaimad aparaadid. Minu röngtenipilt sai tehtud alles päeva lõpuks. Küllap elektriühendus taastus varem, aga mind lasti koju ja lubati kohe helistada, kui elekter tagasi. Õhtul läksin ikka ise uurima, kas juba võin tulla. Siis algas töötajatel üleüldine söögivaheaeg. Veel hiljem algas aeg- luubis tegutsemine.
Selles haiglas suurt rahvamassi arstide hilisõhtustele vastuvõttudele oli raske aimata, vast rahvas nüüd, peaaegu turistideta linnas, vaesunud ja üritab enamasti ise hakkama saada. Teises haiglas 2 a. tagasi oli õhtul mitu ruumi täis elavas järjekorras arstile soovijaid ootamas. Järjekord liikus aga idamaadele omases võtmes- enne tuttavad ja nende tuttavad, siis altkäemaksu eest vaheletrügijad jne.
Kui tuuakse tõsiselt haige perekonnapea haiglasse, siis pidi kaasa tulema hulk pereliikmeid, kes end põrandale sisse seavad. Loodan, et seda maalt kaugemalt tulnud patsiendi puhul.
Igatahes omapärane süsteem Egiptuses- spetsialistid töötavad hommikul mõned tunnid, siis lähevad koju magama, seejärel tuleb hilisõhtune töö. See käib nii advokaatide, arstide, ärimeeste kui ka muude erialade kohta. Lihtsalt enamus aastast on siinmail palav, ja pikk siesta jagab päevad kaheks. Kogu rahvas tegutseb, ja liigub ka väljas, hilisõhtuti.
Valgust on päevasel ajal siin nii palju, et korterites on tavaliselt päevalgi paksud kardinad akende ees, tihti ka luugid kinni, tegutsetakse  elektrilambi valgel. Tõesti, nii tuleb tuppa ka päikese soojust vähem.
Aga rõdule või õue minnes saadakse ikka oma vajalik valgusehulk kätte. Pimedusedepressiooni ei esine. Iga päev paistab ere päike, ja soojust on ka talvel +20 ringis.



teisipäev, 1. november 2016

Paduvihm, äike ja rahe 26. oktoobril

täna õhk +27, meri +27

Arvasin, et jätan rääkimata siinsest suurest haruldusest, paduvihmast, äiksest, rahest (ja olevat ka lühemaks ajaks 26. oktoobril Hurghadas maagi olnud lumest valge).
Olen juba harjunud, et korra aastas, vahel ka aasta-paari tagant, sellised loodusnähtused siin aset leiavad. Oli kordi, kus minugi korter oli üle ujutatud.
Algas asi öösel vastu 26. oktoobrit: välk ja müristamine. Läbi une ei kuulnud, siin tavaliselt igasugu hääli ja lärmi piisavalt.

Hiommikul mul aga mure, et ikka pole neti püsiühendust, vaja minna telefonivõrku ja netifirmasse.
Enne seda läksin ujuma. Ilm oli päris kena. Nii kui vette sain, tuli aga veest välja joosta: väljas läks tumedaks, tõusis marutuul ja algas paduvihm.
Hea meel oli, et näen kõike kesklinnas oma silmaga: veetase tänavatel tõusis iga minutiga, mõni mees viskas end vette pikali, enamus noori nautis neile haruldast veemängu. Kohalikud enamasti meres ei käi, isegi riietes märjakssaamine oli neile vaimustav.

Seejärel hakkas rahet sadama, üsna suured rasked raheterad.
Netifotodel nägin ka lumevaipa Hurghada tänavail, Aga ilmselt oli see lühiajaline, ise ei sattunud nägema.
Tavaliselt on sellised sajud üsna ohtlikud: mägedest ja kõrgematest kohtadest voolab veega teedele savisegust muda, ja autod ei püsi teel. Elumajade trepikodade kohal enamasti pole katust, sealt voolab majadesse tõsistes hulkades vett. Osad majad, või mõned 1x kärgtellistest seinad lagunevad koost. Tänavailt ei voola suurvesi nii peagi kuhugi- pole ju arvastatud paduvihmaga.

Lõpuks tuli meelde, et mul jäi aken lahti, ja vihm võib korteri üle ujutada. Jätsin kogu selle uurimistöö linnas ja kihutasin bussiga koju. Bussid olid lõpetanud liikumise, tänavatel ju sügav vesi. Kõndisin kodule vastassuunas, ja nii õnnestus ikka ühes bussis ainus viimane koht saada. Seekord tuule suund minu akendest sisse polnud, ja üleujutust õnneks polnud.
 Jälle põhjus õnnelik olla!
Ja kui puhtaks sai linna õhk ja ära uhutud tolm tänavatelt, vähesed linna taimedki kastetud. Aasta läbi ju ainult päikesepaiste, enamus taimi istutatud hotellide territooriumitele.