kolmapäev, 18. märts 2015

Prügilinnas Muqqatamis

Vaeseid ja prügimägesid olin ennegi näinud, aga et sama rahvusgrupp- koptikristlased- on siinse ühiskonna edukaimad- rikkamad ja ka vaeseimad, seda tahtsin mõista. Lisaks on prügimäe juures tohutu suur maa-alune koobas, mida ei täidetud prügiga, vaid sinna sisustati odavalt suur kristlik kirik:
 Mul ei õnnestunud sisse pääseda, kunagi hiljem lähen sinna koos koptidest tuttavatega. Nagu väljast, nii ka seest, on kirik kaunistatud peamiselt liivakivist väljatahutud skulptuuridega.
Veel tahtsin näha oma silmaga, et vaatamata seagripi- aegsele sigade pidamiskeelule ei lasta igipõlisel tegevusalal, (ja söödavate jäätmete igapäevasel lisandumisel) sigadepidamisel katkeda. Ja nii oligi: sügaval rangelt valvatavas koopas sain näha täissöönud sigu:
Muidu on Muqqatam linn nagu iga teinegi. Suured paljukorterilised majad, hulk mošeesid... Aga ühtki koptikirikut ei märganud. Kui vapustav võib olla osalemine jumalateenistusel selles 5000 inimest mahutavas koobaskirikus. Milline akustika, ja mõju inimestele! Kirikutel (ja religioonidel) on ühiskonnas väga suur roll- liita inimesi, ja terveid rahvaid ning riike.
Miskipärast on sel tänapäeval tihti ka negatiivne toime- siis kui ässitavad teist usku rahvastele sõjaga peale tungima.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar