Õhk +28, meri +23, tuul 6 m/s.
Egiptuse külad on suured- 1000 kuni 5000 elanikku. Kusjuures enamasti elavad koptid ja islamiusulised üsna lähestikku. Harva eraldi asulates. Nii kirik kui mošee on olemas. Läbisaamine oli alati heanaaberlik. Vahepealsetel rahututel aegadel- mitte eriti hea. Nüüd jälle normaalne.
Suurpered elavad koos, ühes majas- harva on linna sarnaselt noortel peredel omaette korrus või maja.
Kasvatatakse kõike- riisi, nisu, kartulit, porgandit, peeti, kapsast, lillkapsast, maitserohelist, baklažaane, kabatšokke, meloneid, banaane, apelsine, mangosid, tomateid, kurke, uba, läätse, suhkruroogu, maisi, maguskartulit, maasikaid..., oma tarbeks ka viinamarju. Viinapuude juured ulatuvad kuni 10 m. sügavusele ja peaks kõrbekliimasse paremini sobima kui puht niisutust vajavad aedviljad. Aga müügiks talumehed neid ei kasvata, ka linna turule neid ei viida. Ilmselt on rahvas harjunud tavalisemate viljadega. Suuremates ketikauplustes on küll müügil kallid kaugemalt toodud viinamarjad.
Külad asuvad Niiluse ja lisajõgede orus ja deltas. Ja oaasides. Niisutussüsteemi vee kasutamiseks on igal perel oma veemõõtur.
Hommikul vara minnakse põllule. Et jõuaks enne lõunapalavust võimalikult palju ära teha. Tööriieteks on ka meestel pikk hõlst- galabeeja. Osad lapsed ei saa vaesuse tõttu koolis käia, vaid töötavad perega põllul või loomakarjustena. Koolis on tüdrukud ja poisid koos, kristlased ja islamiusulised koos. Kogu haridus- ka ülikool- on tasuta, aga toitu ja riideid ikka vaja. Ka väiksemate õdede- vendade ülalpidamise eest hoolitseda.
Loomadest peetakse kitsi, lambaid, lehmi, eesleid, kaameleid, kanu, küülikuid.
Kui on kogunenud piisavalt valminud saaki, renditakse veoauto ja viiakse kraam linna turule. Lehmapidajad teevad kodus ka juustu ja kohupiima.Sedalaadi külarahva toodetud põllumajandussaadused on naturaalsed, mitte geenmuundatud.
Alates 15-aastaseks saamisest on lapsed abiellumisealised. Aga enamus peab enne veel töötama. Enam pole maarahval keelatud linnadesse asuda, igast perest osa noori suundub linna tööle või õppima. Huvitav, kunas siiagi jõuab massiline kolimine suurlinnadesse, ja sealt välismaadesse.
Seni veel on enamusel maainimestest armastust oma maa ja raske töö vastu.
Egiptuse külad on suured- 1000 kuni 5000 elanikku. Kusjuures enamasti elavad koptid ja islamiusulised üsna lähestikku. Harva eraldi asulates. Nii kirik kui mošee on olemas. Läbisaamine oli alati heanaaberlik. Vahepealsetel rahututel aegadel- mitte eriti hea. Nüüd jälle normaalne.
Kasvatatakse kõike- riisi, nisu, kartulit, porgandit, peeti, kapsast, lillkapsast, maitserohelist, baklažaane, kabatšokke, meloneid, banaane, apelsine, mangosid, tomateid, kurke, uba, läätse, suhkruroogu, maisi, maguskartulit, maasikaid..., oma tarbeks ka viinamarju. Viinapuude juured ulatuvad kuni 10 m. sügavusele ja peaks kõrbekliimasse paremini sobima kui puht niisutust vajavad aedviljad. Aga müügiks talumehed neid ei kasvata, ka linna turule neid ei viida. Ilmselt on rahvas harjunud tavalisemate viljadega. Suuremates ketikauplustes on küll müügil kallid kaugemalt toodud viinamarjad.
Hommikul vara minnakse põllule. Et jõuaks enne lõunapalavust võimalikult palju ära teha. Tööriieteks on ka meestel pikk hõlst- galabeeja. Osad lapsed ei saa vaesuse tõttu koolis käia, vaid töötavad perega põllul või loomakarjustena. Koolis on tüdrukud ja poisid koos, kristlased ja islamiusulised koos. Kogu haridus- ka ülikool- on tasuta, aga toitu ja riideid ikka vaja. Ka väiksemate õdede- vendade ülalpidamise eest hoolitseda.
Loomadest peetakse kitsi, lambaid, lehmi, eesleid, kaameleid, kanu, küülikuid.
Kui on kogunenud piisavalt valminud saaki, renditakse veoauto ja viiakse kraam linna turule. Lehmapidajad teevad kodus ka juustu ja kohupiima.Sedalaadi külarahva toodetud põllumajandussaadused on naturaalsed, mitte geenmuundatud.
Alates 15-aastaseks saamisest on lapsed abiellumisealised. Aga enamus peab enne veel töötama. Enam pole maarahval keelatud linnadesse asuda, igast perest osa noori suundub linna tööle või õppima. Huvitav, kunas siiagi jõuab massiline kolimine suurlinnadesse, ja sealt välismaadesse.
Seni veel on enamusel maainimestest armastust oma maa ja raske töö vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar