Õhk +29, meri +23
Egiptus on noorte riik, laste ja noorte osakaal rahvastikust on suurem kui kusagil arenenud riigis. Abiellumine on au sees, ja lapsi on keskmiselt 4- 6, kõrgharidusega vanematel muidugi 1- 2, nagu mujalgi arengu(!)maades. Kui mitteabielus naine (ka välismaalane) siin riigis sünnitab, ei saa ta lapsele sünnitunnistust enne, kui lapse isa tuleb ka vormistamise juurde. Kui isa on uttu tõmmanud, või muud takistused, leitakse suhteliselt talutava hinna eest suvaline mees, kes nõustub vormistama lapse enda nimele. Alimente mitteabielus olles maksma ju ei pea, aga mehed on raha eest valmis milleks iganes. Enamik välismaalasi sõidab muidugi sünnitama kodumaale, ja siis kehtivad sealsed seadused.
Lasteaiad on enamasti eraettevõtted, kas araabia-, vene-, inglise-, prantsuse- või saksakeelsed. Osades rühmades on erinevaid keeli kõnelevad lapsed koos. Vastu võetakse ka ajutisi lapsi, näit. komandeeringus või puhkusel olevate välismaalaste lapsi. Tuleb aga tõsist eeltööd teha oma lapsele lasteaeda valides, et ei satuks tujukate, oskusteta või kergeltärrituvate kasvatajate juurde.
Suurem osa emadest tööl ei käi, nii jooksevad lapsed omapead koos õdede- vendadega õues. Kuna majadel tavaliselt puudub õue- ala, joostakse trepikodades ja tänavatel (hea, kui on vähese liiklusega tänav).
Katused on teoreetiliselt head ja ohutud mängukohad, aga lastele need eriti ei paku huvi, ka siis kui seal parajasti kanu, küülikuid ja kitsi ei peeta. Sest katustel on u. meetrikõrgused piirded.
Puhkepäeviti pannakse lapsed ilusasti riidesse ja minnakse kogu perega linna, vähestesse lõbustusparkidesse või randa. Rannas ollakse muidugi riietes ja meresupluste asemel peetakse piknikku. Mehed ja lapsed käivad ka meres suplemas, naised harva, ja sel juhul täisriietes.
Nooremad lapsed kuulavad vanemate laste sõna, eriti austatakse muidugi seda, mida ütleb isa. Ligikaudu 20 % peredest juhtub, et isa lööb ema, ja on ka laste suhtes äkiline. Muidugi leiab ta, et tal on tuline õigus "nii suure üleastumise" korral karistada. Lääneriikides on see taunitav ja karistatav, patriarhaalses ühiskonnas on aga kogu võim meeste käes. Naisel peab ikka väga toetav suguvõsa olema, kui sellisele mehele koha kätte näitab.
Egiptus on noorte riik, laste ja noorte osakaal rahvastikust on suurem kui kusagil arenenud riigis. Abiellumine on au sees, ja lapsi on keskmiselt 4- 6, kõrgharidusega vanematel muidugi 1- 2, nagu mujalgi arengu(!)maades. Kui mitteabielus naine (ka välismaalane) siin riigis sünnitab, ei saa ta lapsele sünnitunnistust enne, kui lapse isa tuleb ka vormistamise juurde. Kui isa on uttu tõmmanud, või muud takistused, leitakse suhteliselt talutava hinna eest suvaline mees, kes nõustub vormistama lapse enda nimele. Alimente mitteabielus olles maksma ju ei pea, aga mehed on raha eest valmis milleks iganes. Enamik välismaalasi sõidab muidugi sünnitama kodumaale, ja siis kehtivad sealsed seadused.
Lasteaiad on enamasti eraettevõtted, kas araabia-, vene-, inglise-, prantsuse- või saksakeelsed. Osades rühmades on erinevaid keeli kõnelevad lapsed koos. Vastu võetakse ka ajutisi lapsi, näit. komandeeringus või puhkusel olevate välismaalaste lapsi. Tuleb aga tõsist eeltööd teha oma lapsele lasteaeda valides, et ei satuks tujukate, oskusteta või kergeltärrituvate kasvatajate juurde.
Suurem osa emadest tööl ei käi, nii jooksevad lapsed omapead koos õdede- vendadega õues. Kuna majadel tavaliselt puudub õue- ala, joostakse trepikodades ja tänavatel (hea, kui on vähese liiklusega tänav).
Katused on teoreetiliselt head ja ohutud mängukohad, aga lastele need eriti ei paku huvi, ka siis kui seal parajasti kanu, küülikuid ja kitsi ei peeta. Sest katustel on u. meetrikõrgused piirded.
Puhkepäeviti pannakse lapsed ilusasti riidesse ja minnakse kogu perega linna, vähestesse lõbustusparkidesse või randa. Rannas ollakse muidugi riietes ja meresupluste asemel peetakse piknikku. Mehed ja lapsed käivad ka meres suplemas, naised harva, ja sel juhul täisriietes.
Nooremad lapsed kuulavad vanemate laste sõna, eriti austatakse muidugi seda, mida ütleb isa. Ligikaudu 20 % peredest juhtub, et isa lööb ema, ja on ka laste suhtes äkiline. Muidugi leiab ta, et tal on tuline õigus "nii suure üleastumise" korral karistada. Lääneriikides on see taunitav ja karistatav, patriarhaalses ühiskonnas on aga kogu võim meeste käes. Naisel peab ikka väga toetav suguvõsa olema, kui sellisele mehele koha kätte näitab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar