Õhk +32, meri +24, tuul 4 m/s
Naistepäeva Egiptuses kohalikud ei tähista.
Kevadine päike on muutunud agressiivseks, lisaks UVA- kiirtele on nüüd maapinnani jõudnud ka UVB- kiired. Samuti on õhk liiga äkki liiga soojaks muutunud. Lisaks olin kuuma ilmaga seekord rannas peakatteta.
Põhjamaa inimene tahab ju kiiresti, ja võimalikult pruuniks saada. Nägu sai põlenuks, keha õnneks ei kannatanud kuumuse või ärapõlemise käes. Talvine päike on ohutum, nahka ära ei põleta, ja soojust on tuule käes vaevalt niipalju, et ei lõdiseks jahedusest.
Plaanisin kohe elukindlustust teha (eelmise, aastase 3 kuud sai täis). Aga Eesti kindlustusfirmad teevad lepingu vaid neile, kes alustavad reisi Eestist. Seega jäi üle ise olukorrast välja tulla.
Seekord pääsesin kergemalt- öösel oli suur kõhulahtisus ja peavalu. Enamasti peetakse neid sümptomeid lõunamaal olles toidumürgituseks. Aga tegelikult on see tihti liigsest päikesest. 10 aastat tagasi tuusikuga Hurghadas olles olid mul sellises olukorras ka tugevad külmavärinad, osa naisi aga kaotas teadvuse. Ka liiga täis kõht mõjub rängalt, kui kohe randa minna. Hotellis paketireisiga ju seda ainsat hommikusööki ei raatsi pooleli söömata jätta.
Lugesin läbi igasuguse info ja otsustasin antibiootikuid mitte võtta. Siinsetes apteekides soovitavad vaid Drotazidi või Antinali, mis tegelikult on antibiootikumid. Neelasin iga paari tunni tagant söetableti ja tühja kõhu peale võtsin lahjat vesinikülihapendi vesilahust- see hävitab kõik pahalased, ja kõrvaltoimed puuduvad. Sõin vaid natuke kaerahelbeputru iga 3 tunni tagant.
Ongi juba palju parem. Homme jälle randa, aga mitme valge peakattega (erinevateks olukordadeks). Ja suure veepudeliga (veepuudus on samuti päikesepiste ja kuumarabanduse soodustaja). Seekord siis juba lühemaks ajaks. Isegi vihmavarju võtan kaasa, et pea jahedamas hoida. Kui ka oma vigadest ei õpi, on ikka tõsiselt midagi viga.
Naistepäeva Egiptuses kohalikud ei tähista.
Kevadine päike on muutunud agressiivseks, lisaks UVA- kiirtele on nüüd maapinnani jõudnud ka UVB- kiired. Samuti on õhk liiga äkki liiga soojaks muutunud. Lisaks olin kuuma ilmaga seekord rannas peakatteta.
Põhjamaa inimene tahab ju kiiresti, ja võimalikult pruuniks saada. Nägu sai põlenuks, keha õnneks ei kannatanud kuumuse või ärapõlemise käes. Talvine päike on ohutum, nahka ära ei põleta, ja soojust on tuule käes vaevalt niipalju, et ei lõdiseks jahedusest.
Seekord pääsesin kergemalt- öösel oli suur kõhulahtisus ja peavalu. Enamasti peetakse neid sümptomeid lõunamaal olles toidumürgituseks. Aga tegelikult on see tihti liigsest päikesest. 10 aastat tagasi tuusikuga Hurghadas olles olid mul sellises olukorras ka tugevad külmavärinad, osa naisi aga kaotas teadvuse. Ka liiga täis kõht mõjub rängalt, kui kohe randa minna. Hotellis paketireisiga ju seda ainsat hommikusööki ei raatsi pooleli söömata jätta.
Ongi juba palju parem. Homme jälle randa, aga mitme valge peakattega (erinevateks olukordadeks). Ja suure veepudeliga (veepuudus on samuti päikesepiste ja kuumarabanduse soodustaja). Seekord siis juba lühemaks ajaks. Isegi vihmavarju võtan kaasa, et pea jahedamas hoida. Kui ka oma vigadest ei õpi, on ikka tõsiselt midagi viga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar