Õhk +24, meri +23, tuul 11 m/s
Koptikristlasi on Egiptuse 80-miljonilisest elanikkonnast 10- 20 %. Viimastel rahututel aastatel on eriti koptid emigreerunud muudesse riikidesse, seega protsent liigub vähenemise suunas. Ka paljud moslemid emigreeruvad, lootuses rahulikumale riigikorrale ja paremale elustandardile, muidugi võimalikult rikkasse riiki.
Kopte peetakse egiptuse põliselanikeks, vaaraodeaegsete elanike järglasteks. Ristiusku pöördusid nad varsti peale Kristuse ristilöömist, kui osa Jeesuse lähikondlasi neile aladele elama asus. Islam tuli siia koos araablastega alles 7. sajandil. Pildil siinne suurim kopti kirik Daharis, Hurghada vanalinnas, mis hiljuti ehitati suureks ja ilusaks. Ümbritsetud kõrge taraga ja valvega
Koptid on alati olnud siinse ühiskonna töökam ja haritum osa. Üheks põhjuseks läbilöömise vajadus moslemitest enamuse kõrval. Kel vähegi võimalik, omandab kõrghariduse, ülejäänud töötavad hommikust hilisõhtuni. Alates lapseeast. Erilise sundimiseta. Et elus edukam olla. Ka abiellumiseks tuleb palju raha koguda, mees peab enne olema perele eluaseme ostnud/ehitanud. Pruudi otsivad sugulased või kirikuisa, kes nagunii külastab paar korda aastas oma koguduseliikmete kodusid, ja tunneb nende majanduslikku olukorda. Ühesuguse majandusliku tagapõhjaga kodudest tulnute abielu peetakse püsivamaks. Siiani pole lubatud lahutused, välja arvatud lastetuse korral. Aga see on pea- aegu välistatud, kuna abiellujad peavad enne abiellumist läbima arstliku kontrolli. Üldjuhul peab pruut olema neitsi. Võimalik on neitsinaha taastamise operatsioon, aga kui pruut ja peigmees on omavahel olnud vahekorras, või vastastiku avameelselt kokku leppinud ikkagi abielluda, siis ka abiellutakse. Enamasti saadakse lõpuks ka kiriku ja vanemate nõusolek. Võimalik, et kopti kirikus toimub tulevikus moderniseerimine, ja lubatakse lahutused ka muul põhjusel. Ka on koptidele lubatud vaid üks naine, moslemitele kuni neli. Siinsed moslemid lahutavad ju väga lihtsalt ja sageli. Eriti rikkamad.
Kiriku liikmed on tihedalt oma kogudusega seotud: käivad korralikult kirikus, tasuvad ausalt kümnist, saavad vajadusel nii materiaalset kui psühholoogilist abi koguduselt kui vaimulikkonnalt. Jumalateenistusel jagatakse Kristuse liha ja verd: leiba ja veini. Täiskarsklased koptid ei ole, veel mõne tähtpäeva puhul juuakse veidi veini. Jumalateenistus on ühtlasi kogukonna rõõmus kokkusaamine, kus väikelapsedki kaasas.
Üldhariduslikus- ja kõrgkoolis õpivad siiani koptid ja moslemid kenasti kõrvuti. Ja tasuta! Moslemi Vennaskonna ajutine võimulolek ajas nad sagedastesse tülidesse. Seepärast sagenes ka soov emigreeruda.
Kopti neiud ja naised ei kata ei juukseid, nägu, ega muuda laiade riietega figuuri ähmaselt arusaadavaks (küll aga pole näha paljaid käevarsi ega sääri)- see oli põhjus ja ajend nii mõnekski kokkupõrkeks Moslemi Vennaskonna pooldajate ja koptide vahel. Kokkupõrkeid oli ka moslemite endi eri rühmituste vahel.
Koptid töötavad juveliiridena (ka moslemid peavad neid ausamateks), arstidena, apteekritena, juristidena...
Nad elavad enamasti linnades. Kuuluvust ristiusku näitab risti tätoveering randme siseküljel ja vahel ka risti kandmine kaelas keti otsas.
Kerjuseid Egiptuses eriti palju pole, ja üldjuhul on nad moslemid: islami üks tugisammastest käsib anda raha küsijale. Kerjavad enamasti kas lapsed, emad väikelastega, või vanurid. Viimastel aastatel, peale revolutsiooni, on tekkinud ka vargused tänavtel.
Koptikristlasi on Egiptuse 80-miljonilisest elanikkonnast 10- 20 %. Viimastel rahututel aastatel on eriti koptid emigreerunud muudesse riikidesse, seega protsent liigub vähenemise suunas. Ka paljud moslemid emigreeruvad, lootuses rahulikumale riigikorrale ja paremale elustandardile, muidugi võimalikult rikkasse riiki.
Kopte peetakse egiptuse põliselanikeks, vaaraodeaegsete elanike järglasteks. Ristiusku pöördusid nad varsti peale Kristuse ristilöömist, kui osa Jeesuse lähikondlasi neile aladele elama asus. Islam tuli siia koos araablastega alles 7. sajandil. Pildil siinne suurim kopti kirik Daharis, Hurghada vanalinnas, mis hiljuti ehitati suureks ja ilusaks. Ümbritsetud kõrge taraga ja valvega
Koptid on alati olnud siinse ühiskonna töökam ja haritum osa. Üheks põhjuseks läbilöömise vajadus moslemitest enamuse kõrval. Kel vähegi võimalik, omandab kõrghariduse, ülejäänud töötavad hommikust hilisõhtuni. Alates lapseeast. Erilise sundimiseta. Et elus edukam olla. Ka abiellumiseks tuleb palju raha koguda, mees peab enne olema perele eluaseme ostnud/ehitanud. Pruudi otsivad sugulased või kirikuisa, kes nagunii külastab paar korda aastas oma koguduseliikmete kodusid, ja tunneb nende majanduslikku olukorda. Ühesuguse majandusliku tagapõhjaga kodudest tulnute abielu peetakse püsivamaks. Siiani pole lubatud lahutused, välja arvatud lastetuse korral. Aga see on pea- aegu välistatud, kuna abiellujad peavad enne abiellumist läbima arstliku kontrolli. Üldjuhul peab pruut olema neitsi. Võimalik on neitsinaha taastamise operatsioon, aga kui pruut ja peigmees on omavahel olnud vahekorras, või vastastiku avameelselt kokku leppinud ikkagi abielluda, siis ka abiellutakse. Enamasti saadakse lõpuks ka kiriku ja vanemate nõusolek. Võimalik, et kopti kirikus toimub tulevikus moderniseerimine, ja lubatakse lahutused ka muul põhjusel. Ka on koptidele lubatud vaid üks naine, moslemitele kuni neli. Siinsed moslemid lahutavad ju väga lihtsalt ja sageli. Eriti rikkamad.
Kiriku liikmed on tihedalt oma kogudusega seotud: käivad korralikult kirikus, tasuvad ausalt kümnist, saavad vajadusel nii materiaalset kui psühholoogilist abi koguduselt kui vaimulikkonnalt. Jumalateenistusel jagatakse Kristuse liha ja verd: leiba ja veini. Täiskarsklased koptid ei ole, veel mõne tähtpäeva puhul juuakse veidi veini. Jumalateenistus on ühtlasi kogukonna rõõmus kokkusaamine, kus väikelapsedki kaasas.
Üldhariduslikus- ja kõrgkoolis õpivad siiani koptid ja moslemid kenasti kõrvuti. Ja tasuta! Moslemi Vennaskonna ajutine võimulolek ajas nad sagedastesse tülidesse. Seepärast sagenes ka soov emigreeruda.
Kopti neiud ja naised ei kata ei juukseid, nägu, ega muuda laiade riietega figuuri ähmaselt arusaadavaks (küll aga pole näha paljaid käevarsi ega sääri)- see oli põhjus ja ajend nii mõnekski kokkupõrkeks Moslemi Vennaskonna pooldajate ja koptide vahel. Kokkupõrkeid oli ka moslemite endi eri rühmituste vahel.
Koptid töötavad juveliiridena (ka moslemid peavad neid ausamateks), arstidena, apteekritena, juristidena...
Nad elavad enamasti linnades. Kuuluvust ristiusku näitab risti tätoveering randme siseküljel ja vahel ka risti kandmine kaelas keti otsas.
Kerjuseid Egiptuses eriti palju pole, ja üldjuhul on nad moslemid: islami üks tugisammastest käsib anda raha küsijale. Kerjavad enamasti kas lapsed, emad väikelastega, või vanurid. Viimastel aastatel, peale revolutsiooni, on tekkinud ka vargused tänavtel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar