Õhk +30, meri +26, tuul 3 m/sek.
Paar päeva tagasi jõudsin kohale, Tallinnast Turkishi lennukompaniiga. Nende juures on parim see, et äraantavat pagasit võib olla 30 kg, käsipagasit keegi üle ei loe ega kaalu. Mul oligi 30 kg-ne konditsioneer, ja käsipagasiks suur kott (mida kanda ei jaksanud) + hulk väiksemaid kotte. Seekord saabudes kontrollis Egiptuse toll kõiki suurema pagasiga saabujaid. Et mu konditsioneer polnud uus, millelt saaks suurt tollimaksu küsida, tundus neile uskumatu. Pärast mitmekordset kontrolli ja skännimist lubati mind minema.
Hurghada Lennujaam:
Kuidagi sain hakkama, taksoga (jälle üks linn, kus võim taksomaffia käes- ühiskondlikku transporti pole lennujaama ja linna vahel) kohale jõudes kandsin ise pagasi osade kaupa oma kõrgele 4. korrusele. Siinmail on laed väga kõrged, ja alumine korrus eriti- see on äripindadeks. Lisaks on majadel olemas ka kõrge keldrikorrus, et ikka pinda oleks maksimaalselt. Välja ehitatakse jupikaupa, raudbetoonkarkassi kvaliteet seismisega kuumas kliimas ei lange. Ikka käib pidev kolin ja mürin- ehitatakse peaaegu igas majas.
Tasuta (ainus) rand on imekombel alles. Koos tuttavate inimestega. Ja mu mitukümmend aastat vana jalgratas õnneks toimib ikka veel. Kõige imetlusäärsemad on tolle aja kummid- ikka veel need algsed all. Uuematel ratastel läheb Hiina kumme läbi umbes kord kuus.
Meri on muidugi super! Soe, tervislik, soolane (kannab vee peal ka ujuda mitteoskajaid). Puhas ja läbipaistev, edaspidi kasutan maski ja toru. Kuidas mu kalmaarid ja mitmevärvilised kalad elavad?
Muutunud on palju- hulk endisi ettevõtteid kadunud, uued tekkinud, palju on ehitatud edasi seni poolikuid maju. Elu keeb...
Oma kodutänavasse keeramiskohagi tundsin vaevalt ära- mitu uut asutust on siiagi tekkinud.
Turvalisus on tasemel- see ju provintsikeskus, kus lisaks turistidele turvatakse ka kõrgemaid ametnikke ja muidu rikkaid. Turiste on palju, juba lennukis oli mitukümmend prantslast- sellest riigist pole varem eriti olnudki. Tänavatel on samuti turiste palju.
Odavamaid hotelle lammutatakse, et ehitada suuremaid ja paremaid. Sellest on kahju- paljud tahaks soodsaid hindasid. Neis vähestes odavamates ongi hinnad nüüd tõusnud. Muus osas on hinnad endised, elada saab odavalt.
Kui vaadata seda pidevat ümberehitamist, jääb mulje, et kohalikul rahval on raha palju.
Paar päeva tagasi jõudsin kohale, Tallinnast Turkishi lennukompaniiga. Nende juures on parim see, et äraantavat pagasit võib olla 30 kg, käsipagasit keegi üle ei loe ega kaalu. Mul oligi 30 kg-ne konditsioneer, ja käsipagasiks suur kott (mida kanda ei jaksanud) + hulk väiksemaid kotte. Seekord saabudes kontrollis Egiptuse toll kõiki suurema pagasiga saabujaid. Et mu konditsioneer polnud uus, millelt saaks suurt tollimaksu küsida, tundus neile uskumatu. Pärast mitmekordset kontrolli ja skännimist lubati mind minema.
Hurghada Lennujaam:
Kuidagi sain hakkama, taksoga (jälle üks linn, kus võim taksomaffia käes- ühiskondlikku transporti pole lennujaama ja linna vahel) kohale jõudes kandsin ise pagasi osade kaupa oma kõrgele 4. korrusele. Siinmail on laed väga kõrged, ja alumine korrus eriti- see on äripindadeks. Lisaks on majadel olemas ka kõrge keldrikorrus, et ikka pinda oleks maksimaalselt. Välja ehitatakse jupikaupa, raudbetoonkarkassi kvaliteet seismisega kuumas kliimas ei lange. Ikka käib pidev kolin ja mürin- ehitatakse peaaegu igas majas.Tasuta (ainus) rand on imekombel alles. Koos tuttavate inimestega. Ja mu mitukümmend aastat vana jalgratas õnneks toimib ikka veel. Kõige imetlusäärsemad on tolle aja kummid- ikka veel need algsed all. Uuematel ratastel läheb Hiina kumme läbi umbes kord kuus.
Meri on muidugi super! Soe, tervislik, soolane (kannab vee peal ka ujuda mitteoskajaid). Puhas ja läbipaistev, edaspidi kasutan maski ja toru. Kuidas mu kalmaarid ja mitmevärvilised kalad elavad?
Oma kodutänavasse keeramiskohagi tundsin vaevalt ära- mitu uut asutust on siiagi tekkinud.
Turvalisus on tasemel- see ju provintsikeskus, kus lisaks turistidele turvatakse ka kõrgemaid ametnikke ja muidu rikkaid. Turiste on palju, juba lennukis oli mitukümmend prantslast- sellest riigist pole varem eriti olnudki. Tänavatel on samuti turiste palju.
Odavamaid hotelle lammutatakse, et ehitada suuremaid ja paremaid. Sellest on kahju- paljud tahaks soodsaid hindasid. Neis vähestes odavamates ongi hinnad nüüd tõusnud. Muus osas on hinnad endised, elada saab odavalt.
Kui vaadata seda pidevat ümberehitamist, jääb mulje, et kohalikul rahval on raha palju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar