õhk +32, merevesi +24, tuul 5 m/s.
Küll on lõunamaal lihtne ehitada, "lux" saavutatakse 3x lihtsamalt kui põhjamaades oma üleplaneerimise ja soojustamisvajadusega.
Krunt 5x ühe trepikojaga maja (u. 20 suhteliselt suurt korterit + 1. korruse äriruumid) tarvis on u. 1000 m2. See ehitatakse täis 95 %, nii et esimesed 2 korrust on paar meetrit väiksemad, edasised korrused ulatuvad majast väljapoole nagu seenel, nii et sealt on järgmise majani u. 3 meetrit! Kogu põhikonstruktsioon (postid) valatakse betoonist- enamasti käsitsi, tugevduseks raudarmatuur. Sellisel kruntide täisehitamisel on ka plussid- nii kitsas vahes on vähem liigset päikest ja tuult ning liiva liivatormi ajal lendlemas. Maja katusel aga on tihti nn. roheline aed ja kanade, jäneste, kitsede või/ ja lammaste pidamine. Või pesukuivatamine.
Valatud postide vahele laotakse ebakvaliteetsetest aukudega punastest tellistest 1-kordsed seinad. Rõdud on enamasti olemas, ikkagi kuivatatakse pesu sageli akna või rõdu taha tõmmatud mitmekihilistel nööridel. Eestis ei taheta lubada ka rõdul endal pesu kuivatada, eriti rõdupiirdest veidi kõrgemal.
Segu ja tellised vinnatakse lihtsate talidega ülemistele korrustele. Tellingud kuni 20 m kõrguseni on lihtsatest kergetest prussidest, mis on nööridega kokku ühendatud. Nendel toimetavad pikkades galabeejades ehitusmehed. Eksootiline vaatepilt!
Maja suhteliselt keskele jääb sisešaht (kus tihtipeale elavad hiired-rotid, prussakad ja/või vaaraosipelgad) ja selle kõrvale trepikoda. Kõik san. tehn. torud, kaablid jm üritatakse šahti seinte taha mahutada. Elektriposte linnades pole- kõik kaablid on maa- alused.
Vesi toodi seni suurte tsisternautodega maja- alusesse reservuaari, sealt pumpadega katusel asuvatesse iga korteri individuaalpaaki. Sellest kasutatud vee hulka mõõdab isiklik veemõõtur. Hiljuti toodi selle magestatud merevee asemel enamiku majadeni veetorud, milles on puhastatud Niiluse vesi. Enne reservuaari on üldine veemõõtja, mis mõõdab maja reservuaari lastava vee kogust. Autodega sage veetoomine majja jäi ära. Aga maja kanalisatsiooni reservuaari käib enamasti ikka endiselt välja vedamas tsisternauto.
Majapidamisgaasi hind on ka ülimadal. Gaasiballoone vedavad autod liiguvad kümneid kordi päevas igal tänaval, kolistades tähelepanu tekitamiseks vastu tühje balloone. Nüüd on paljudel tsentraalgaas, aga need balloonikolinad jäävad, kuni valitsus nõuab asendamist ilusa meloodilise sireeniga, nagu Türgis.
Uskumatu, et iga maja siinsetest tuhandetest on väliselt teistest erinev, ja üpriski kaasaegse väljanägemisega. Kui vaid neid lõpetatud ehitisi rohkem oleks! Rääkimata majaesise tänava asfalteerimisest. Kui kasvõi 1 korter majas kannatab juba sees elada, siis ka sisse kolitakse. Enamuses majadest on palju viimistluseta, poolikuid kortereid ja ka väljaehitamata korruseid. Kuna peamiselt ongi majad ehitamise staadiumis, käib vilgas töö koos kolistamisega alati ja kõikjal. Töömehe palk on väike, neid on tööpakkumist ootamas mošeede juures massiliselt.
Hea, kui pooltes korteritekski juba elatakse- see annab mürale vaatamata turvalisuse võrreldes hulgaliselt seisvate päris tühjade majakarpidega. Need võivad rahulikult siinses kuivas kliimas seista ja oodata uut ehitusbuumi või omaniku rahalise seisu paranemist (või edasimüümist). Kui aga vaja, saab neid üsna lihtsalt, suurte vasaratega, lammutada. Jällegi laialt saadaval olevate töötute poolt.
Küll on lõunamaal lihtne ehitada, "lux" saavutatakse 3x lihtsamalt kui põhjamaades oma üleplaneerimise ja soojustamisvajadusega.
Krunt 5x ühe trepikojaga maja (u. 20 suhteliselt suurt korterit + 1. korruse äriruumid) tarvis on u. 1000 m2. See ehitatakse täis 95 %, nii et esimesed 2 korrust on paar meetrit väiksemad, edasised korrused ulatuvad majast väljapoole nagu seenel, nii et sealt on järgmise majani u. 3 meetrit! Kogu põhikonstruktsioon (postid) valatakse betoonist- enamasti käsitsi, tugevduseks raudarmatuur. Sellisel kruntide täisehitamisel on ka plussid- nii kitsas vahes on vähem liigset päikest ja tuult ning liiva liivatormi ajal lendlemas. Maja katusel aga on tihti nn. roheline aed ja kanade, jäneste, kitsede või/ ja lammaste pidamine. Või pesukuivatamine.
Valatud postide vahele laotakse ebakvaliteetsetest aukudega punastest tellistest 1-kordsed seinad. Rõdud on enamasti olemas, ikkagi kuivatatakse pesu sageli akna või rõdu taha tõmmatud mitmekihilistel nööridel. Eestis ei taheta lubada ka rõdul endal pesu kuivatada, eriti rõdupiirdest veidi kõrgemal.
Segu ja tellised vinnatakse lihtsate talidega ülemistele korrustele. Tellingud kuni 20 m kõrguseni on lihtsatest kergetest prussidest, mis on nööridega kokku ühendatud. Nendel toimetavad pikkades galabeejades ehitusmehed. Eksootiline vaatepilt!
Maja suhteliselt keskele jääb sisešaht (kus tihtipeale elavad hiired-rotid, prussakad ja/või vaaraosipelgad) ja selle kõrvale trepikoda. Kõik san. tehn. torud, kaablid jm üritatakse šahti seinte taha mahutada. Elektriposte linnades pole- kõik kaablid on maa- alused.
Vesi toodi seni suurte tsisternautodega maja- alusesse reservuaari, sealt pumpadega katusel asuvatesse iga korteri individuaalpaaki. Sellest kasutatud vee hulka mõõdab isiklik veemõõtur. Hiljuti toodi selle magestatud merevee asemel enamiku majadeni veetorud, milles on puhastatud Niiluse vesi. Enne reservuaari on üldine veemõõtja, mis mõõdab maja reservuaari lastava vee kogust. Autodega sage veetoomine majja jäi ära. Aga maja kanalisatsiooni reservuaari käib enamasti ikka endiselt välja vedamas tsisternauto.
Majapidamisgaasi hind on ka ülimadal. Gaasiballoone vedavad autod liiguvad kümneid kordi päevas igal tänaval, kolistades tähelepanu tekitamiseks vastu tühje balloone. Nüüd on paljudel tsentraalgaas, aga need balloonikolinad jäävad, kuni valitsus nõuab asendamist ilusa meloodilise sireeniga, nagu Türgis.
Uskumatu, et iga maja siinsetest tuhandetest on väliselt teistest erinev, ja üpriski kaasaegse väljanägemisega. Kui vaid neid lõpetatud ehitisi rohkem oleks! Rääkimata majaesise tänava asfalteerimisest. Kui kasvõi 1 korter majas kannatab juba sees elada, siis ka sisse kolitakse. Enamuses majadest on palju viimistluseta, poolikuid kortereid ja ka väljaehitamata korruseid. Kuna peamiselt ongi majad ehitamise staadiumis, käib vilgas töö koos kolistamisega alati ja kõikjal. Töömehe palk on väike, neid on tööpakkumist ootamas mošeede juures massiliselt.
Hea, kui pooltes korteritekski juba elatakse- see annab mürale vaatamata turvalisuse võrreldes hulgaliselt seisvate päris tühjade majakarpidega. Need võivad rahulikult siinses kuivas kliimas seista ja oodata uut ehitusbuumi või omaniku rahalise seisu paranemist (või edasimüümist). Kui aga vaja, saab neid üsna lihtsalt, suurte vasaratega, lammutada. Jällegi laialt saadaval olevate töötute poolt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar