Majaehitus

   õhk +32, merevesi +24, tuul 5 m/s.

   Küll on lõunamaal lihtne ehitada, "lux" saavutatakse 3x lihtsamalt kui põhjamaades oma üleplaneerimise ja soojustamisvajadusega.

   Krunt 5x ühe trepikojaga maja (u. 20 suhteliselt suurt korterit + 1. korruse äriruumid) tarvis on u. 1000 m2. See ehitatakse täis 95 %, nii et esimesed 2 korrust on paar meetrit väiksemad, edasised korrused ulatuvad majast väljapoole nagu seenel, nii et sealt on järgmise majani u. 3 meetrit! Kogu põhikonstruktsioon (postid) valatakse betoonist- enamasti käsitsi, tugevduseks raudarmatuur. Sellisel kruntide täisehitamisel on ka plussid- nii kitsas vahes on vähem liigset päikest ja tuult ning liiva liivatormi ajal lendlemas. Maja katusel aga on tihti nn. roheline aed ja kanade, jäneste, kitsede või/ ja lammaste pidamine. Või pesukuivatamine.
    Valatud postide vahele laotakse ebakvaliteetsetest aukudega punastest tellistest 1-kordsed seinad. Rõdud on enamasti olemas, ikkagi kuivatatakse pesu sageli akna või rõdu taha tõmmatud mitmekihilistel nööridel. Eestis ei taheta lubada ka rõdul endal pesu kuivatada, eriti rõdupiirdest veidi kõrgemal.
    Segu ja tellised vinnatakse lihtsate talidega ülemistele korrustele. Tellingud kuni 20 m kõrguseni on lihtsatest kergetest prussidest, mis on nööridega kokku ühendatud. Nendel toimetavad pikkades galabeejades ehitusmehed. Eksootiline vaatepilt!
    Maja suhteliselt keskele jääb sisešaht (kus tihtipeale elavad hiired-rotid, prussakad ja/või vaaraosipelgad) ja selle kõrvale trepikoda. Kõik san. tehn. torud, kaablid jm üritatakse šahti seinte taha mahutada. Elektriposte linnades pole-  kõik kaablid on maa- alused.

    Vesi toodi seni suurte tsisternautodega maja- alusesse reservuaari, sealt pumpadega katusel asuvatesse iga korteri individuaalpaaki. Sellest kasutatud vee hulka mõõdab isiklik veemõõtur. Hiljuti toodi selle magestatud merevee asemel enamiku majadeni veetorud, milles on puhastatud Niiluse vesi. Enne reservuaari on üldine veemõõtja, mis mõõdab maja reservuaari lastava vee kogust. Autodega sage veetoomine majja jäi ära. Aga maja kanalisatsiooni reservuaari käib enamasti ikka endiselt välja vedamas tsisternauto.
    Majapidamisgaasi hind on ka ülimadal. Gaasiballoone vedavad autod liiguvad kümneid kordi päevas igal tänaval, kolistades tähelepanu tekitamiseks vastu tühje balloone. Nüüd on paljudel tsentraalgaas, aga need balloonikolinad jäävad, kuni valitsus nõuab asendamist ilusa meloodilise sireeniga, nagu Türgis.
    Uskumatu, et iga maja siinsetest tuhandetest on väliselt teistest erinev, ja üpriski kaasaegse väljanägemisega. Kui vaid neid lõpetatud ehitisi rohkem oleks! Rääkimata majaesise tänava asfalteerimisest. Kui kasvõi 1 korter majas kannatab juba sees elada, siis ka sisse kolitakse. Enamuses majadest on palju viimistluseta, poolikuid kortereid ja ka väljaehitamata korruseid. Kuna peamiselt ongi majad  ehitamise staadiumis, käib vilgas töö koos kolistamisega alati ja kõikjal. Töömehe palk on väike, neid on tööpakkumist ootamas mošeede juures massiliselt.
    Hea, kui pooltes korteritekski juba elatakse- see annab mürale vaatamata turvalisuse võrreldes hulgaliselt seisvate päris tühjade majakarpidega. Need võivad rahulikult siinses kuivas kliimas seista ja oodata uut ehitusbuumi või omaniku rahalise seisu paranemist (või edasimüümist). Kui aga vaja, saab neid üsna lihtsalt,  suurte vasaratega, lammutada. Jällegi laialt saadaval olevate töötute poolt.

Liiklus

Õhk +32, merevesi +23, tuul 4 m/s.

Vist kõigest siinsest ebatavalisest kõige ebatavalisem on Egiptuse liiklus.
    Eriti trastiline on see Kairos, kus on kummaski suunas tihti 6 rida. Hurghadast Kairosse oli bussipilet eurodesse arvestatuna kõigest 4 EUR- 530 km eest. Niisiis, mõeldud- tehtud. Istusin moodsasse bussi ja koos lõunapeatusega 6 tunniga sile (!) kõrbe asfalttee läbitud.
    Ühest tavalisest laiast tänavast üleminek oli aga tõeline adrenaliinilaks. Emad imikutega ja muu elanikkond sukeldub autodevoolu stoilise rahuga. Kahjuks ei tulnud mulle kohe pähe koguda enda ümber veel paar tänavaületamist plaanivat kodanikku ja nendega koos minna. Valisin hõredama momendi ja läksin... Keset teed otsustasin olla hea inimene, jääda korraks seisma ja lasta kõige kiiremini minu suunas kihutav auto mööda. Selle ajaga aga jõudsid kohale kõik seni kaugemal olnud autod, kõigi kiirus vähemalt 80 km/t. Lõpuks seisin keset liiklust, mõlemalt poolt mind kõigest sentimeetri kaugusel (!) mööda kihutamas tohutu autodevool. Kui teisele poole tänavat eluga olin jõudnud, oli esimene mõte Kairost otsekohe tagasi rahulikku Hurghadasse sõita. Pärastpoole sundisin end kokku võtma ja veel ühe päeva Kairos veetma.
     Seega, üldisele tohutule kihutamisele vaatamata on autojuhtide reaktsioonid imetlusväärselt kiired. Avariisid juhtub suhteliselt vähe, enamasti siledatel sirgetel pikkadel öistel kõrbe asfaltteedel. Tavaliselt jääb juht magama. Alkoholi islamiusulised ei tarbi, küll aga narkootikume. Seda, ega muudki, liikluspolitsei ei kontrolli. Kontrollpunktid teedel on mingiks muuks otstarbeks- näit. külameeste linnadesse sõitmise takistamiseks, tagaotsitavate leidmiseks jms.
    Mootorrattaid ja jalgrattaid on vähe kasutusel. Kuna bensiinihind ja piletihind on odav, sõidab enamik inimesi bussidega- mikrobussidega, need liiguvad ülisagedaste intervallidega. Miskipärast on siin tavaks, et igal suvalisel hetkel saab bussi peatada, nii peale- kui mahatulekuks. Aga tundub sõitjaile mugav ja praktiline.
    Mootorratta seljas on tihti 3- 4 inimest, muidugi kõik kiivriteta. Mopeede pole üldse näha. Jalgrattaga enamus poisikesi (ega täiskasvanuidki), ei oskagi sõita- siin pole seda vaja, kuigi müügil jalgrattaid on, isegi odavamad kui Eestis.
    Juhilubade saamine käib läbi altkäemaksude, aga kogemused tulevad liigeldes.
    Muidugi on rikastel autod, ka autorent on olemas. Ja Hurghada liiklus on ikka väga rahulik ja hõre Kairoga võrreldes. Sõidan siin kõikjal kodunt toodud jalgrattaga ja kuna olen üks väheseid jalgrattureid, siis pälvin erilist tähelepanu ja imetlust. Et miks ma ikka tavainimese moodi mikrobussiga ei sõida, mõne km läbimine maksab siin u. 8 eurosenti.
  

Riigiasutused

Õhk +33, merevesi +24, tuul imekombel vaid 3 m/s.

Väga omapärane, araabiapärane on ajada asju riigiasutustes.
    Olen kokku puutunud notari, kohtu, elektrivõrgu, telefonivõrgu, linnavalitsuse, passilaua ja turismipolitseiga.
    Kõigile ühine on, et dokumendikuhjad on tohutud- arvutisse üldjuhul midagi ei panda. Ametnikud istuvad tähtsa näoga oma kirjutuslaua taga, dokumentide peal on pea-aegu päev läbi teeklaas, lepjoškasse pandud salat... ja suitsetavad vahetpidamata. Ime, kuidas hiired toidujäätmetega koos dokumente auklikuks ei söö ja sigaretituhast kogu kupatus maha ei põle... Hiiri- rotte on Egiptuses kõikjal.
     Lisaks on just riigiasutustes kohutav heakord- kõrbetuul toob aastatega liiva, remonti pole tehtud, koristaja käib vaid palga järel... Aga altkäemaksu võtavad kõik, seda ei pea isegi salaja andma. Iga asjaajamist võib suure raha eest ajada advokaat, või mõni kohalik targem mees, sest näit.elektriarvesti saamiseks tuleb läbi käia u. 30 ametnikku, ikka alamatest kuni kõige kõrgemateni. Muide, siin on korteriomaniku tunnus mitte niivõrd korteri ostu- müügileping, kui elaktriarvesti oma nimele saamine.
    Notaribüroo on samasugune koristamata, dokumentidemägedega koht. Siia tuleb ametlikult vaid senine omanik, kui on kogu raha kätte saanud, ja vormistab korteri kohta täisvolituse ostja nimele.Notaris ei uurita, kas sel omanikul ongi õigust müüa- selle algdokumentide kontrollimise võib "tellida" advokaadilt. Notarihoone ukseesine on täis suvalisi "kirjutajaid", keda tuleb palgata paberi valmiskirjutamiseks. Terve aasta kulub selleks, et omavahel sõlmitud ostu- müügilepingu all senise omaniku allkirja Kohtus tõestada. Notar seda ei tee. Ja Kohtus jällegi ei kontrollita müüja õigusi müüdud korterile.
    Välismaalased annavad allkirja araabiakeelsetele  dokumentidele, mille kohta parimal juhul antakse paarisõnaline "tõlge". Aga enamasti ikka nii, kuidas on kasulik araablasest poolele. Tihti ei tõlgitagi, või tehakse loodetud dokumendi asemel hoopis vastupidine.
  Veel paar aastat tagasi sai välismaalane vähemalt Turismipolitseis tavaliselt õiguse, nüüd enam mitte.
    
    
  

Egiptuse "peigmehed"

 Õhk +28, tuul 14 m/s,

   Istun toas, ootan külla Marinat, 82-aastast venelannat. Randaminekuks on väga tuuline.  Siinsed mehed eelistavad sexile raha. Nagu ka kaugete maade inimsööjate suguharud eelistavad lääne inimese nahkapistmisele tema raha ja vara.

   Tõsijutt, et mida vanem naine, seda ihaldusväärsem- sureb varem ära, ja kui isegi ei sure, siis siinsed ametiasutused usuvad juttu naise surmast ja mees saab tema korteri ilma liigsete küsimusteta. Marinale on igasugu ettepanekuid tehtud, aga eesmärk on ikka vähemalt üks tema kahest siinsest korterist. Sama olen kuulnud väga paljudelt välismaa naistelt, kes Egiptuses korteri ostnud.
   Hurghadas on näit. korteri kaotanud inglaste ühing- siia kuuluvad ka juristide ja kvb-de pettustes korteri kaotanud. Sama jutt venelaste ja muude maade  Egiptuse elu portaalides...
    Kortereid välja petma on meistrid ka advokaadid, kinnisvarabürood, ehitus- arendusfirmad, ja ka iga kohalik muhameedlane.Kopti kristlased on veidi ausamad, aga juhust kasutaks nemadki.
    Osa egiptuse mehi abielluvad  ka nooremate välismaa naistega, siin on esimesel kohal pääsemine pruudiluna maksmisest egiptlannale kuldehete näol (peig peab olema ka noorpaarile korteri ostnud), samuti uhke pulmapeo tegemine. Välismaalanna puhul neid kulusid pole. Enamasti ei tunne viimased seadusi ega nõua abielulepingusse oma varaliste õiguste, ega oma laste õiguste kaitset, samuti nõuet teist- kolmandat naist mitte võtta. Neid järgmisi oma mehe noori egiptlannasid koos nende peredega sunnib mees tihti välismaalannal üleval pidama. Egiptlanna õigusi aga kaitseb kogu tema suguvõsa, ja väga ägedalt.
    Lahutuse korral pressitakse valgelt naiselt igasugu raha välja "vabaks andmise" eest, lapsed viiakse salaja kõrbesse sugulaste juurde...
    Väga harva on noorpaar ka õnnelikus abielus. Aga siis juhtub ikka midagi- näiteks mehe sugulased ei lase koos elada, nõuavad egiptlannat. Ka välismaalanna vanemad ei pruugi sellisest abielust vaimustuses olla.
    Elu pole lihtne...õnnelikke inimesi on maailmas vähe. Inimesed justkui otsiksid igasugu probleeme... justkui tahaksid praadida end omaenese rasvas...
   
   
   
   

Tuulepühad

      Tuul 11 m/s, õhk +25, merevesi +23

    Järjekordne kodu(aresti)päev suure tuule tõttu. Eile küll käisin rannas, kuigi oli umbes sama tuuline. Sõit jalgrattaga randa on tuulega ainus ebamugavus. Kui on olemas mingi sein vm. tuulevari, saab ikka nii päevitada kui ka snorgeldada. Eriti huvitav on avastada uusi korallriffe, kuigi nad siin Hurghada rannikul eriti värvilised pole. Aga ega alati jaksa maksta laevaga mere keskele sõitmise eest. Ja kogemuste saamiseks sobib suvaline rand.
    Kevadeti puhub ka kõrbe liivatorm hamsiin, kuigi nime poolest 50- päevane, siis vahepeal on ka vaiksemad päevad, ja liiva taevani keerutab üles mitte igakord. Need, kel nagu minulgi, - aknad kõrvalmajast 3...4 m. kaugusel- on õnnega koos- tuppa see liiv eriti aknast (ega aknapragudest) ei ulatu.
    Puuviljad- juurviljad on siin ikka odavad küll, isegi kui turule ega vanalinna ei viitsi sõita. Maasikakilo poes praegu  0,5 eur, turul 0,25 eur. Paljud puuviljad on odavamadki, köögiviljad veel odavamad.

    Suhkur, kana, piimatooted - on ligi samas hinnaklassis nagu Eestis. Mu kommunaalkulud on 8 euri kuus. Paljud teenused on ka väga odavad, näit. pesupesemine.
    Hurghadas elab väga palju välismaalasi, u. 25 % venelasi, 15 % endisi sots- maade elanikke, u 2% itaallasi, u 2% inglasi, u. 2% sakslasi jne. Viimastel aastatel saavad vaid rikaste riikide kodanikud viisapikenduse. Ülejäänutel lastakse iga kuu käia viisa-office`s, venitatakse viisa väljastamisega kuni ärasõiduni, ja siis tehakse trahv, või pannakse deporteerimise pitsat- kohustus 7 päeva jooksul riigist lahkuda.      Pensioniealistel on lihtsam, eeldatakse et neil on säästud + igakuine pension, ja töökohti nad ka enamasti siin ei vaja... Seega on nad vaid raha kulutamas siin. Pealegi tekib advokaatidel, kvb-del, gigolotel jt. võimalus neid rahast tühjaks petta.
   
   
    

Märtsipalavus

   Õhk  +33, meri +24... toas +29

    Mitmendat päeva sellised temperatuurid. Kahju, et mu jää-konditsioneer Tartusse jäi. Ventilaator põriseb ja tema tuul jahutab nahka, aga toatemperatuur ei lange sellest isegi poolt kraadi.
    Õnneks lubab ilmateade õhutemperatuuri langemist +24-ni umbes nädalaks.
Tartu talvesse küll ei tahaks praegu, tuleb kannatada.
    Aga sellise toatemperatuuriga ei saa süüa keeta- el. pliit kütaks toa veel 3 kraadi kuumemaks. Tuleb süüa valmistoite ja toortoite.
    Aeg lendab ikkagi kiiresti- olen hakkama saanud tegevustega, mida seni ei sallinud- kudumine- heegeldamine, ilukirjanduse lugemine, isegi blogimine...
    Snorgeldamine kuulub lemmiktegevuste hulka juba mitmendat aastat. 10 aastat tagasi turismireisiga Hurghadas olles vedas üks meie grupi naine mu merereisil  laevapeatuses  kättpidi värviliste korallide juurde. Seal oli mida vaadata, isegi mitmemeetrine mureen, kõikvõimalikud värvilised kalad...

    Õnneks on Punase mere vesi nii soolane, et siin pole võimalik ära uppuda- kui kasvõi veidi liigutad kätt või jalga, püsid vee peal, ka vertikaalasendis.
    Keegi vene rikkurite pere soovib, et ma nende aastase lapsega inglise keelt kõneleksin. Rikkus ei anna häbeneda...  Saab näha...
    Varsti tuleb hakata kohalikke suveniire ja ka vajalikke kohaliku koloriidiga asju ostma: eesti sõbrannadele ja tuttavatele. Lennukisse võin seekord võtta äraantavat pagasit 30 kg.
    Küll on siis koju saabuda hea- eestlaste iseloom ja Eesti elukorraldus tunduvad maailma parimad. Ilmad siis ka juba kevadised, lapselapsed kasvanud, viinapuud ja muud aiatööd ootamas...
 

Kevad Hurghadas

Õhk +32 kraadi, tuul 4 m/s

    Palav... Rannas põles nägu ära, eriti otsaesine...
Jahedad ajad-  Hurghada talv- on möödas, toas juba +28, ventilaator ei jahuta ka 6 tunniga ainsatki kraadi. Lõunamaalase moodi hakkasin magama päeval, et palavaga vähem liigutada. Elu pikeneb 2x, kuna iga päev on nüüd 2 päevast koosnev.
    Isegi randa hakkan sõitma maika ja lühikeste pükste väel jalgrattaga.
Õnneks mu pidevalt eksiv ilmateade lubab mõned päevad +24. Saab näha...
    Söön iga päev 3x päevas maasikaid kohupiimaga magustoiduks.
Varem sõin pidevalt punaseid greipe, enam nad nii head pole.
    Rannas nägin rikast paksu meest oma laeva juures. Imelik, et sellised vajavad teenrit iga liigutuse tegemiseks. Mina nimetan neid kiirete liigutustega teenreid orjadeks, kuigi mõtlen selle nimetuse all kõige positiivsemaid omadusi- need on inimesed, kelle päralt on tulevik: haritud, ülesöönud rikkad ei suuda varsti ka lapsi teha, ja selleks tuleb palgata vaesed, kiired inimesed. Nii on igas riigis, kus käinud olen.
    Aga Punase Mere vesi on super! Maailmas pole teist nii tervislikku ja sooja merd.
Lisaks veel on snorgeldades näha kalad, krabid, korallid, meduusid... Täna nägin üht suurt kala, kes oli olnud veel suurema lõugade vahel, küljelt suured tükid nahka ära kistud.
    Kahju, et ma ei talu liiga suurt kuumust, mis siin maist oktoobrini valitseb. Muidu tuleks ka muul ajal siia ujuma.

     Lõunamaalased liiguvad õhtuti -öösiti õues, kuna siis on jahe. Seda ma veel pole suutnud omandada. Pimedas ei taha õues olla, kuigi kõik asutused on ööni lahti (välja arvatud riigiasutused, need avatakse kell 8 hommikul ja töötavad 14-15-ni).
   

Naistepäev

  õhk +28, merevesi +23, tuul 7 m/s

Hakkasin jalgrattaga randa sõitma, aga tulin tagasi- oli liiga tuuline.
    Muhameedlased on pidulikes galabeejades, nende pühaderõivis, mehed peamiselt valgetes pikkade kleitide moodi rõivastes. Reede ju neil puhkepäev, ja ka rahutuste toimumise peamine alguspäev. Jääb mulje, et just palvuse lõpul kutsutakse rahvast üles tänavatele protestima tulla. Mingit hirmu see viimane tõsiasi minus ei tekita. Olen riides piisavalt kohalike moodi. Eriti tuuliste või jahedate ilmadega.

Tavaelus kannavad mehed üsna läänelikke rõivaid, naised on sagedamini mustades pikkades kleitides koos pearättidega. Aga pereväärtused on neil korras, ja lapsi sünnib palju, see on neil auasi ja sissejuurdunud tava.
   Üksi rannas olla ei tahtnud, kõik mu venelastest tuttavad peavad Naistepäeva piduliku joominguga.
     Homme on parem randa minna, ei pea ise snorgeldamise ajal oma vara valvama.
Metsik rand, peaaegu ainus tasuta jupp mereäärt. Klaasikilde täis, vargaid ja salapildistajaid tuleb igas möödakäijas oletada. Kesklinnast veidi lõunasse, kohe peale Sunrise hotelli.
    Aga korallid ja põnevad eluvormid on huvitavad. Nüüd siis juba kannan plastik-kingi teravate korallide ja klaasikildude tõttu. Lestasid ma ei talu, kramp lööb jalgadesse.
    Hea, et ilmad veel parajalt soojad on, toas alates +27 kraadist on mulle raske- vajab harjutamist ja ventilaatori all istumist.
    Kukk kireb meil katusel, aegade jooksul on meie maja katusel või mõnes tühjas korteris elanud lambad, kitsed, küülikud, kanad...
   Mošees hüüab muedzin mehi palvele 5x päevas, alates hommikusest päikesetõusust, kella 5-st. Sellega peab harjuma, lisaks on ka paljudes majades palveruumid koos kaugelekostva palvelekutsumisega. Need 5x võiks muu-usulised ju mediteerida, eriti see päikesetõusu- ja - loojangu aeg.
     Igatahes, ilus päikeseline maa see Egiptus. Ka eksootikat jätkub.

Egiptuse elu

Õhk +27 kraadi, vesi +23, aga tänane tuul 8 m/s.

Hurghadas on turvaline ja kliima tervislik: õhuniiskus madal, tervislik merevesi ja imeline veealune maailm. Lisaks tavalistele korallidele ja värvilistele kaladele olen näinud meremadu, merekurki (seisin ta peal- hea et ta nii viisakas oli, et lõpuks tasakesi minema valgus), krabisid, barrakudat, mureeni jt.

    Linn on piisavalt eksootiline, kuna u. pooled inimesed on kohalikud araablased- islamiusulised ja koptid. Viimaseid on kohalikest u. 15 %. Turistid jälle tõstavad valgete inimeste osakaalu.

Elan koptide piirkonnas, u.pooled araablastest on siin koptid. Nad on oma turvalisuse kaitsel ilmselt igal öösel valves. Kuna neil on siin 20-korterilised oma majad. Tavaliselt elavadki majades sama suguvõsa liikmete pered. Mõned korterid sellistes majades on nad müünud ka välismaalastele ja muhameedlastele. Mõni korter on reservis, seda üüritakse välja. Välismaale on kolinud enamasti koptidest tippspetsialistid. Aga suurte peredega ja suurte suguvõsadega majaomanikud on paigal. Kuigi unistavad välismaale emigreerumisest paljud nii koptid kui islamiusulised.
   Punane Meri on muidugi super. Talvel enamasti 22- kraadine. Vaid suurimate külmalainete korral +20 kraadi. Eriti põnev on maski ja toruga snorgeldada. Kalu on igasugust värvi ja suurust.
    Eile kutsus kõrvalkorteri abielupaar mind oma luxkorterit vaatama. Olin neile öelnud kunagi, et kui müüa plaanivad, rääkigu mulle esimesena. Kuna meie 2 korteri ette saab veel ühe lisaukse panna, siis oleks vaikne ja turvaline. Nende korter on tõesti imeilus, pindala u. 70 m2, hind 35000 USD. Väga tahaks, et keegi eestlastest või siis venelastest mu kõrval hakkaks elama. Levitage seda infot.
    Päike paistab siin praktiliselt 360 päeva aastas. Varasematel aastatel on vihma sadanud u. 1x 10 aasta kohta. Nüüd kipub olema 1-2 x aastas, jaanuaris enamasti.
Tuuled puhuvad tuntavalt u. pooltel päevadel. Siis tuleb päevitamiseks valida tuule suunast varjatud koht.