Abu Simbel ja tagasitee Assuan- Luxor- Hurghada

Eile siis kuulsasse World Heritage templisse Abu Simbelisse.
Ametlikult võivad välismaalased sinna sõita vaid konvoi saatel turismibussidega ja kuni 4 välismaalast ka suurtes liinibussides. Sudaani piir on Abu Simbelist u. 50 km.
Mina koos jaapanlase Yukiga sõitsime aga mikrobussiga, millega tohivad vaid kohalikud sõita. Need bussid ootavad Bussijaamas, kuni kõik 11 istekohta on täitunud. Seekord juht sõitis korralikult. 280 km, 3 tundi. Teele jäi Hüdroelektrijaam.

Edasi kõrb mõnede nuubia küladega, kus erilist eksootikat polnud.
Abu Simbel on väike asula, 3 hotelliga. Kuulsad templid asuvad asulakeskusest u. 3 km.
Sissepääs tervelt 115 LE. Enne väravat tohutult suveniirimüügikohti. Käimisraskustega inimesed saavad tellida väikese elektritranspordi. Ring u. 1,5 km.
2 siinse templi sissepääsude juures ongi need kuulsad hiigelkujud. Mõlema templi seinad on seest kaetud värviliste illustratsioonidega vaarao Ramses II aegsest elust.

Suured turismibussid toovad siia turiste kogu maailmast.
    Täna ärasõit Hurghadasse, jälle 2 mikrobussiga. Üks kuni Luxorini, teine sealt Hurghadani. Mind kui välismaalast ei lubatud algul peale. Panin pähe kohalike naiste musta peakatte ja ette suured päikseprillid, nagu kohalikel naistel. Ja kui nüüd sama juhi poole pöördusin araabiakeelse suurimat lugupidamist avaldava pöördumisega, sain loa sõita.
Kontrollpunkte oli teel palju, pooltes püssimehed kohal. Peatuda ei palutud esimesel jupil kordagi. Aga kuna korraga väljus Assuanist 2 bussi, siis nende juhid tegid igasugu trikke liikluses, küll kihutasid võidu, teine muidugi vastassuuna real. Küll keerasid teisele ette. Sellised metsalised võiks hobuste või kaamelitega võidu sõita- loomad üksteisele otsa ei sõidaks. Sõit maksis vaid 30 LE.
Sõit kestis 4 tundi, kuna olid mõned teeremondid.
Õnneks peatus buss Luxoris mikrobusside bussijaamas, kus sain 15 min. pärast kohe Hurghadasse sõitvale bussile istuda. Mikrobuss ei sõitnud nüüd mitte mööda liinibusside maanteed, mis läbib tohutult külasid, vaid kõrbe kiirteed mööda (siin liiguvad ka kõik turismibussid Hurghada- Luxori vahel), kus palju pikem vahemaa sai läbitud samuti 4 tunniga. Korra kontrolliti meessoost kohalike id- kaarte. Mõni aeg tagasi ei lubatud maamehi suurlinnadesse asuda, nüüd neid kitsendusi pole. Kontrollitakse terroriste ja kurjategijaid. Jalgrattureid teedel ei liigu.
Põldudel kasvatatakse kõike- kikerhernest, banaane, tomateid, kurke, juurvilju, ja eriti suhkruroogu, Suhkruroogu veetakse tillukese raudteega kohalikesse suhkrutehastesse.

Hurghada- Qena- Luxor- Assuan

Eile õhtuse 18.00 liinibussiga saabusin Luxorisse kell 23. Bussipilet 60 LE (mikrobussiga 40 LE). Hotell Fontana. 60 LE. WC ja vannituba 3 toa peale. Vatimadrats ja -padi pikkusega 1 m! Parem oleks olnud poroloonmadrats. Muidu sattus olema väga puhas maja. Miskipärast enamik odavaid hotelle on end veidi parandanud ja hinda tõstnud kõvasti. Kuigi odavaid tahetakse väga. Talvisel ajal on turiste Egiptuses palju, ka üksi- kaksi reisivaid. Sest arenenud maades on külm, ja odavatesse riikidesse suunduvad seljakotituristide hordid. Egiptuses tuleb odavamad hotellid kindlasti varakult broneerida!!
Linn on vaatamata oma kuulsusele väga must ja vaene, v.a. mõned kesklinna piirkonnad ja paremad hotellid.

Vaatamisväärsused on muidugi suurepärased, aga need olen varem põhjalikult ära vaadanud.
Reisiraamatutes hoiatatakse igasugu pettuste eest, eriti taksod, kalessid ning tänavapoisid.

Järgmisel hommikul kõndisin raudteejaama. Sõiduplaane väljas pole (!?), aga imekombel oli platvormi ääres Assuani rong.

Välismaalastele müüakse kassast pileteid vaid öisele lux- kiirrongile. Aga Lonely Planet õpetab, et vaja sobivasse rongi istuda ja seal müüakse pilet, saingi 60 LE + 6 LE välismaalase tax. 2.klassi vagun oli mugavate istmetega, topelt päikesekatetega akendel. Sõit oli huvitav, mööda vilksatasid külad, põllud ja asulad.

   Assuan on huvitav. Kohe jaama juurest algab Turu tänav- turu ja tohutu hulga hotellidega. Kõik odavamad hotellid muidugi rahvast täis. Ülisuure vaevaga leidsin ühe toa Paradise Hotellis, korralik tuba 150 LE. Muidugi tuli hinda kaubelda. Pildil turg:

Linnas ja hiljem Abu Simbelis liikusin koos huvitava jaapani turistiga, kes on jalgratta-  ümbermaailmareisil (üksi). Kuna ta on Egiptuses esmakordselt, ja mina juba oskan 20 araabiakeelset sõna, siis kõike küsisin ja kauplesin enamasti mina, lõpuks kergelt tänades. Jaapani viisakusele tundus olema vajalik veelkord kummardada ja tänada. Jaapanlased ei suuda hääldada "šukran" (aitäh), neil puudub r-täht, seega ütles ta su-ku-la-nu. (kaashäälikuühendeid neil ka pole, siin lisatakse kaashääikule "u") Olen kindel et kui ta juhuslikult liiga vähe kummardas, ei saanud keegi aru, mida ta ütles.
Mandrite vahel lendamiseks valib ta lennukompanii, kellel jalgratta vedamine tasuta. Tundub, et jalgrattaga maailmarändureid on palju. Kuigi maailma turvalisus langeb iga aastaga. Kahju. Ka üksi jahiga ümbermaailmareisijaid on palju. Meredki pole piraatidest- röövlitest priid.